Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühisrahastuse võlud ja valud

    Naistele mõeldud investeerimiskoolitus TartusFoto: Jassu Hertsmann

    Ühisrahastusega on investeerimist hea alustada, kuna süsteem on lihtne ja selleks sobivad ka väikesed summad, rääkis investorist õpetaja Kristi Saare investeerimiskoolitusel „Rikas naine = Tark naine“.

    Saare on ühisrahastuskeskkondade kaudu sotsiaalsetesse laenudesse investeerinud juba 2,5 aastat ja viimasel ajal panustanud ka kinnisvarasse. Seda investeerimisvõimalust soovitab ta eelkõige neile, kel silme ees pikemad eesmärgid ja alustamiseks väikesed summad.
    „Tuleb endale koostada optimaalne strateegia, mis sisaldab võimalikult vähe riski ja võimalikult häid tulemusi. Sotsiaalpangandus on hetkel suhteliselt kõrge tootlikkusega varaklass, nii et riske on siin tavapärasest rohkem,“ märkis Saare. Siiski tahab tema sõnul näiteks Bondora keskkond pakkuda pikas perspektiivis investoritele 12% tootlust, mis on küllaltki hea tulemus.

    Ühisrahastuse plussid ja miinused

    Plussid:

    - Suurem tootlus võrreldes hoiustega

    - Passiivne

    - Võimalik hajutada

    Miinused:

    - Põhisumma pole garanteeritud

    - Ebalikviidne

    - Pole maksuvaba

    - Juriidiline teadmatus

    - Vahendaja risk

    Allikas: Jaak Roosaare

    Valikut juba jagub
    Eestit võib Saare sõnul pidada nii mõneski mõttes Euroopa ühisrahastuse lipulaevaks. Kuue ja poole aastaga on meil tekkinud kuus erinevat portaali, mille kaudu saab mugavalt kodus istudes valida, kuhu oma raha paigutada. Inimeselt inimesele saab raha laenata OmaRahas, MoneyZenis või Bondoras. Ettevõtetele laenuandmiseks on mõeldud Investly. Kinnisvarasse investeerimist pakuvad EstateGuru ja Crowdestate.
    Saarel on kogemusi Bondora, MoneyZen ja Crowdestate portaalidega. Ta alustas Bondoras mõni aasta tagasi vaid paarikümneeuroste sissemaksetega, kuid on praeguseks andnud välja umbes 5400 euro väärtuses laene. Parimate eelduste kohaselt teenib ta alates järgmisest kuust ühisrahastusest stabiilselt 100 eurot igakuist lisaraha.
    Sotsiaalsete laenude ja ühisrahastuse pluss ongi tema sõnul võimalus alustada väga väikeste summadega ja investeeringuid hajutada. Näiteks annab ta ise Bondoras laene välja maksimaalselt 25euroste tükkidena. Hajutamine ongi tema kinnitusel kõige olulisem märksõna.
    Kerkivad erinevad riskid
    „Samas on ka mõned riskid, mida inimesed väga-väga kardavad,“ tunnistas Saare. Kuna 6,5 aastat ühisrahastuse kogemust on lühike aeg, siis pole ka Eesti seadusandlus arengutele veel järele jõudnud.
    Esimene risk on Saare sõnul portaali tegevusega kaasnev risk ehk mis saab juhul kui portaal pankrotistub. „Bondora majandusaruandest on näha, et kasvava ettevõttena toodab see korralikku miinust. Kui seda ilma tausta teadmata lugeda, siis pole aruanne just eriti julgustav,“ märkis ta. Samas võib Saare sõnul USA näitel eeldada, et kui portaal juhtumisi tegevuse lõpetab, siis võtab teine portaal need laenud üle. Leping on sõlmitud laenuandja ja laenuvõtja vahel.
    Teine küsimus on Saare kinnitusel see, kui suures ulatuses usaldada laenuvõtjat. „Pangad on suhteliselt ranged ja nad ei kipu pikaks ajaks tarbimislaene välja andma. Sotsiaalpanganduses saab inimene võtta laenu viieks aastaks ja maksta see väikeste summadega tagasi,“ rääkis ta. Investor usaldab seda, et portaal oskab hinnata, kellele tasub laenu anda. Samal ajal tuleb Saare sõnul arvestada, et mingi osa laenudest läheb nagunii pankrotti. Küsimus olevat lihtsalt selles, kui hästi osatakse oma riske hajutada.

    Ühisrahastuskeskkonnad Eestis

    OmaRaha – sihtgrupp on eelkõige n-ö sms-laenud – laenusummad jäävad vahemikku 50-1500 eurot, erandjuhul on võimalik võtta ka suuremaid laene. Laenuperiood on kuni 60 kuud. Laenajad Eestist.

    Bondora – sihtgrupp on veidi suurema summa laenajad kui OmaRahas, laenusumma 500-10 000 eurot, laenuperiood kuni 60 kuud. Laenajad Eestist, Soomest, Hispaaniast ja Slovakkiast.

    MoneyZen – sihtgrupp sarnane Bondoraga, reklaamitakse veelgi tugevamat laenuvõtja kontrolli. Laenusumma on 500-3000 eurot.

    CrowdEstate – võimaldab investeerida kinnisvarasse, eelkõige kinnisvara arendusprojektidesse. Minimaalne summa investeerimsieks projekti kohta on üldjuhul 100 eurot. Iga kinnisvaraprojekti jaoks luuakse eraldi OÜ (nn SPV), mida rahastatakse investorite rahaga (maha arvatakse teenustasud) tavaliselt läbi laenu. Juhul kui kinnisvaraprojekt õnnestub, makstakse SPVst raha investoritele välja (+kasum intressina).

    EstateGuru – hüpoteeklaenude vahendamise keskkond pakub võimalust investeerida hüpoteekidega tagatud laenudesse alates 50 eurost. Keskkond võtab teenustasu laene soovivate ettevõtete käest ja investor saab väikese summaga ligi erinevatele laenuprojektidele.

    Investly – keskkonnas saab anda laenu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle teenindamisest pole pangad huvitatud. Investly meeskond teeb äriplaanile ja finantsidele tasutauuringu ja annab investorite jaoks ettevõtetele krediidireitingu. Investeerida saab alates 10 eurost. Intressid 15-25% aastas, laenusummad hetkel kuni 10 000 eurot ja laenuperiood 1-3 aastat. Investor saab igakuiselt tagasimakseid annuiteetgraafiku alusel.

    Allikas: naiste investeerimiskoolituse materjalid

    Kui ei maga, ära investeeri
    Kolmas oluline risk on Saare sõnul tururisk ehk geopoliitiline risk. Kardetakse, et kui tuleb kriis, siis inimesed ei suuda laenu tagasi maksta. Siinkohal aitab investori sõnul aga kaine mõistuse säilitamine. „Kui sa ei suuda magada selle teadmisega, et keegi toimetab sinu rahaga kusagil teises Eesti otsas ja seda tagasi ei maksa, siis ei saa ühisrahastuse kaudu investeerida,“ märkis Saare.
    Seega tuleb investoril hinnata põhjalikult oma riskitaluvust ja koostada endale sobiv pikaajaline strateegia. Selle puhul pole aga olemas kuldreeglit. „Mina võtan suuremaid riske ja mul on pikaajaline strateegia. Kui on soov kolm aastat oma raha kasvatada, siis pole sotsiaalpangandus tõenäoliselt kõige õigem koht,“ rääkis Saare.
    Riske aitab investori sõnul paremini leevendada ka asjaolu, et Eestis jagavad investorid erinevate rahablogide kaudu väga palju infot. Samuti tuleb korralikult läbi töötada portaalide juhendid ning foorumid.
    Kogemused sotsiaalpangandusega
    Intressid lähevad uutesse investeeringutesse
    Kujunduse valdkonnas töötav Kaire Lusti:
    Laenud on väga hea investeerimise viis. Seda muidugi vaid juhul, kui laen ka tagasi makstakse. Kuna ma enda sõprade-tuttavate hulgast kedagi ei teadnud, kes laenu sooviks ja selle eest ka kõrget tootlust pakuks, siis oli ühisrahastus minu jaoks loomulik jätk sobivate laenuvõtjate leidmiseks.
    Ühisrahastuse puhul on tore ka see, et saad rahastada vaid nii suure osa laenust nagu parasjagu võimalust ja alustada saab juba 5 euroga, sest ülejäänud summa tuleb teistelt laenuandjatelt.
    Kuulsin Bondora kõrge tootluse kohta healt sõbralt. Nüüd, mitu kuud hiljem, on minu portfelli tootlus tõesti korralik, kuid sõbra portfellis on juba mitmesaja euro eest tagasimaksmata laene, mis on algselt rõõmustavat tootlust kõvasti alandanud.
    Hetkel olen paigutanud Bondorasse 100 eurot kuus, kuid alates aprillist on plaan seda summat kahekordistada. Kindel plaan on ka see, et kõik kogutud intressid lähevad veel vähemalt aasta lõpuni uutesse investeeringutesse ning ühtegi tagasimakstud summat ma selle aja jooksul enda isiklikule pangakontole ei kanna.
    Kindlasti plaanin lähiajal veidi uurida ka sarnast teenust pakkuvaid Omaraha ja Moneyzen keskkondi. Konto on juba tehtud ka kinnisvarale keskendunud ühisrahastuse keskondadesse EstateGuru ja Crowdestate, kuid kahjuks ei ole mul veel õnnestunud sobiliku investeerimisobejekti peale sattuda. Viimaste tegevust plaanin kindlasti ka lähemalt uurida, kuna tegemist on siiski omakapitali investeeringuga, mis tundub veidi riskantne.
    Viimasel ajal olen aga hakanud palju mõtlema hoopis sotsiaalsele vastutusele – kas ikka on vaja laenu anda noorele inimesele, kes elab koos vanematega väikeses Eesti külas, ja kelle sissetulek on väike ja laenukoormus väga suur. See info on Bondoras muide täiesti kättesaadav.
    Ühisrahastu ei nõua eelteadmisi
    Energeetika nõunik Marilin Tilkson:
    Paar aastat tagasi juba mõtlesin, et tahaksin oma rahaga arukamalt ümber käia. Ühisrahastuse abil laenude andmine tundus mulle kõige lihtsam viis kuidas alustada investeerimisega. Ühtlasi, see ei nõudnud väga palju eelteadmisi ja sai alustada investeerimist väikeste summadega. 
    2014. aasta novembri alguses liitusin naisinvestorite klubiga. Kristi Saare eestvedamisel korraldati klubis aruteluõhtu sotsiaalpanganduse teemal. Minu jaoks oli arutelu nii inspireeriv, et samal õhtul tegin juba endale kasutaja Bondorasse ja mõne päeva pärast kandsin raha sinna portaali ning andsin välja oma esimesed laenud.
    Hetkel olen Bondoraga tegelenud 4 kuud, kuid huvi on ka tekkinud Crowedstate portaali vastu. Olen planeerinud, et igakuiselt kannan Bondorasse 100 eurot ja kõik laenajate tagasimakstud põhiosa pluss intressid reinvesteerin niikaua kuni olen saavutanud 4000 euro suuruse portfelli, mis toodab iga kuu umbes 80-100 eurot intresse. Lisaks kavatsen ka investeerida teistesse varaklassidesse.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Konfliktne Tartu arendaja vihastas järgmised koduostjad välja “Miks ma maksan pangalaenu pooliku asja eest?”
Selle aasta rekord – november sepistas mulle varajase jõuluüllatuse
Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Kersti Kaljulaid annab kaks soovitust majanduslanguse peatamiseks
Keerulises majanduskeskkonnas peavad Eesti poliitikud tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid kohtleksid oma ettevõtjaid võrdselt, rääkis president Kersti Kaljulaid.
Keerulises majanduskeskkonnas peavad Eesti poliitikud tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid kohtleksid oma ettevõtjaid võrdselt, rääkis president Kersti Kaljulaid.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Analüüs: ärilinnakus peab elu käima 24/7 Järgmises kasvutsüklis saadab edu multifunktsionaalseid arendusi
Hea energiaga ja ligitõmbav ärilinnak peab pakkuma oma üürnikele mõnusat keskkonda ja erinevaid teenuseid, mille sünnile aitab kaasa elu- ja ärikinnisvara sümbioos, kirjutab RE Kinnisvara vanemkonsultant Henno Viires.
Hea energiaga ja ligitõmbav ärilinnak peab pakkuma oma üürnikele mõnusat keskkonda ja erinevaid teenuseid, mille sünnile aitab kaasa elu- ja ärikinnisvara sümbioos, kirjutab RE Kinnisvara vanemkonsultant Henno Viires.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Edukas tiimijuht räägib inimestega ja kaasab neid pidevalt
Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest?
Fujitsu Persona tooteomanik ja meeskonnajuht Sirli Vaher ning NICO Eesti ärijuht Siim Palumets jagavad oma kogemust Fujitsust kui tööandjast. Kuidas hoida erinevaid tiimiliikmeid ühtsena ning kuidas eristub värbamine IKT sektorisse teistest valdkondadest?
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Oktoobris jätkus tööstustoodangu langus
Tänavu oktoobris kahanes tööstustoodang 12 ning tööstussektori käive 15,5 protsenti. Eksporditurgude langus oli kiirem siseturust.
Tänavu oktoobris kahanes tööstustoodang 12 ning tööstussektori käive 15,5 protsenti. Eksporditurgude langus oli kiirem siseturust.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Cleveroni turundusjuht paljastab, kuidas jalg suurklientide ukse vahele saada
Globaalsete suurklientide püüdimiseks tuleb teha head turundust ja müügitööd, kuid kõige paremini töötab rahulolev klient, rääkis Cleveroni turundusjuht Kertu Kuusik.
Globaalsete suurklientide püüdimiseks tuleb teha head turundust ja müügitööd, kuid kõige paremini töötab rahulolev klient, rääkis Cleveroni turundusjuht Kertu Kuusik.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Soome suurfirma asepresident: julgustan Eesti valitsust palju jõulisemalt tegutsema
Ma julgustaksin Eesti valitsust tegema palju kiiremini otsuseid, et siinsetel ettevõtetel oleks ligipääs roheenergiale, rääkis Pauligi kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse asepresident Kaisa Lipponen.
Ma julgustaksin Eesti valitsust tegema palju kiiremini otsuseid, et siinsetel ettevõtetel oleks ligipääs roheenergiale, rääkis Pauligi kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse asepresident Kaisa Lipponen.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.