- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühisrahastuse võlud ja valud
Saare on ühisrahastuskeskkondade kaudu sotsiaalsetesse laenudesse investeerinud juba 2,5 aastat ja viimasel ajal panustanud ka kinnisvarasse. Seda investeerimisvõimalust soovitab ta eelkõige neile, kel silme ees pikemad eesmärgid ja alustamiseks väikesed summad.
„Tuleb endale koostada optimaalne strateegia, mis sisaldab võimalikult vähe riski ja võimalikult häid tulemusi. Sotsiaalpangandus on hetkel suhteliselt kõrge tootlikkusega varaklass, nii et riske on siin tavapärasest rohkem,“ märkis Saare. Siiski tahab tema sõnul näiteks Bondora keskkond pakkuda pikas perspektiivis investoritele 12% tootlust, mis on küllaltki hea tulemus.
Tasub teada
Ühisrahastuse plussid ja miinused
Plussid:
- Suurem tootlus võrreldes hoiustega
- Passiivne
- Võimalik hajutada
Miinused:
- Põhisumma pole garanteeritud
- Ebalikviidne
- Pole maksuvaba
- Juriidiline teadmatus
- Vahendaja risk
Allikas: Jaak Roosaare
Valikut juba jagub
Eestit võib Saare sõnul pidada nii mõneski mõttes Euroopa ühisrahastuse lipulaevaks. Kuue ja poole aastaga on meil tekkinud kuus erinevat portaali, mille kaudu saab mugavalt kodus istudes valida, kuhu oma raha paigutada. Inimeselt inimesele saab raha laenata OmaRahas, MoneyZenis või Bondoras. Ettevõtetele laenuandmiseks on mõeldud Investly. Kinnisvarasse investeerimist pakuvad EstateGuru ja Crowdestate.
Saarel on kogemusi Bondora, MoneyZen ja Crowdestate portaalidega. Ta alustas Bondoras mõni aasta tagasi vaid paarikümneeuroste sissemaksetega, kuid on praeguseks andnud välja umbes 5400 euro väärtuses laene. Parimate eelduste kohaselt teenib ta alates järgmisest kuust ühisrahastusest stabiilselt 100 eurot igakuist lisaraha.
Sotsiaalsete laenude ja ühisrahastuse pluss ongi tema sõnul võimalus alustada väga väikeste summadega ja investeeringuid hajutada. Näiteks annab ta ise Bondoras laene välja maksimaalselt 25euroste tükkidena. Hajutamine ongi tema kinnitusel kõige olulisem märksõna.
Kerkivad erinevad riskid
„Samas on ka mõned riskid, mida inimesed väga-väga kardavad,“ tunnistas Saare. Kuna 6,5 aastat ühisrahastuse kogemust on lühike aeg, siis pole ka Eesti seadusandlus arengutele veel järele jõudnud.
Esimene risk on Saare sõnul portaali tegevusega kaasnev risk ehk mis saab juhul kui portaal pankrotistub. „Bondora majandusaruandest on näha, et kasvava ettevõttena toodab see korralikku miinust. Kui seda ilma tausta teadmata lugeda, siis pole aruanne just eriti julgustav,“ märkis ta. Samas võib Saare sõnul USA näitel eeldada, et kui portaal juhtumisi tegevuse lõpetab, siis võtab teine portaal need laenud üle. Leping on sõlmitud laenuandja ja laenuvõtja vahel.
Teine küsimus on Saare kinnitusel see, kui suures ulatuses usaldada laenuvõtjat. „Pangad on suhteliselt ranged ja nad ei kipu pikaks ajaks tarbimislaene välja andma. Sotsiaalpanganduses saab inimene võtta laenu viieks aastaks ja maksta see väikeste summadega tagasi,“ rääkis ta. Investor usaldab seda, et portaal oskab hinnata, kellele tasub laenu anda. Samal ajal tuleb Saare sõnul arvestada, et mingi osa laenudest läheb nagunii pankrotti. Küsimus olevat lihtsalt selles, kui hästi osatakse oma riske hajutada.
Mis on mis
Ühisrahastuskeskkonnad Eestis
OmaRaha – sihtgrupp on eelkõige n-ö sms-laenud – laenusummad jäävad vahemikku 50-1500 eurot, erandjuhul on võimalik võtta ka suuremaid laene. Laenuperiood on kuni 60 kuud. Laenajad Eestist.
Bondora – sihtgrupp on veidi suurema summa laenajad kui OmaRahas, laenusumma 500-10 000 eurot, laenuperiood kuni 60 kuud. Laenajad Eestist, Soomest, Hispaaniast ja Slovakkiast.
MoneyZen – sihtgrupp sarnane Bondoraga, reklaamitakse veelgi tugevamat laenuvõtja kontrolli. Laenusumma on 500-3000 eurot.
CrowdEstate – võimaldab investeerida kinnisvarasse, eelkõige kinnisvara arendusprojektidesse. Minimaalne summa investeerimsieks projekti kohta on üldjuhul 100 eurot. Iga kinnisvaraprojekti jaoks luuakse eraldi OÜ (nn SPV), mida rahastatakse investorite rahaga (maha arvatakse teenustasud) tavaliselt läbi laenu. Juhul kui kinnisvaraprojekt õnnestub, makstakse SPVst raha investoritele välja (+kasum intressina).
EstateGuru – hüpoteeklaenude vahendamise keskkond pakub võimalust investeerida hüpoteekidega tagatud laenudesse alates 50 eurost. Keskkond võtab teenustasu laene soovivate ettevõtete käest ja investor saab väikese summaga ligi erinevatele laenuprojektidele.
Investly – keskkonnas saab anda laenu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kelle teenindamisest pole pangad huvitatud. Investly meeskond teeb äriplaanile ja finantsidele tasutauuringu ja annab investorite jaoks ettevõtetele krediidireitingu. Investeerida saab alates 10 eurost. Intressid 15-25% aastas, laenusummad hetkel kuni 10 000 eurot ja laenuperiood 1-3 aastat. Investor saab igakuiselt tagasimakseid annuiteetgraafiku alusel.
Allikas: naiste investeerimiskoolituse materjalid
Kui ei maga, ära investeeri
Hetkel kuum
Kolmas oluline risk on Saare sõnul tururisk ehk geopoliitiline risk. Kardetakse, et kui tuleb kriis, siis inimesed ei suuda laenu tagasi maksta. Siinkohal aitab investori sõnul aga kaine mõistuse säilitamine. „Kui sa ei suuda magada selle teadmisega, et keegi toimetab sinu rahaga kusagil teises Eesti otsas ja seda tagasi ei maksa, siis ei saa ühisrahastuse kaudu investeerida,“ märkis Saare.
Seega tuleb investoril hinnata põhjalikult oma riskitaluvust ja koostada endale sobiv pikaajaline strateegia. Selle puhul pole aga olemas kuldreeglit. „Mina võtan suuremaid riske ja mul on pikaajaline strateegia. Kui on soov kolm aastat oma raha kasvatada, siis pole sotsiaalpangandus tõenäoliselt kõige õigem koht,“ rääkis Saare.
Riske aitab investori sõnul paremini leevendada ka asjaolu, et Eestis jagavad investorid erinevate rahablogide kaudu väga palju infot. Samuti tuleb korralikult läbi töötada portaalide juhendid ning foorumid.
Kogemused sotsiaalpangandusega
Intressid lähevad uutesse investeeringutesse
Kujunduse valdkonnas töötav Kaire Lusti:
Laenud on väga hea investeerimise viis. Seda muidugi vaid juhul, kui laen ka tagasi makstakse. Kuna ma enda sõprade-tuttavate hulgast kedagi ei teadnud, kes laenu sooviks ja selle eest ka kõrget tootlust pakuks, siis oli ühisrahastus minu jaoks loomulik jätk sobivate laenuvõtjate leidmiseks.
Ühisrahastuse puhul on tore ka see, et saad rahastada vaid nii suure osa laenust nagu parasjagu võimalust ja alustada saab juba 5 euroga, sest ülejäänud summa tuleb teistelt laenuandjatelt.
Kuulsin Bondora kõrge tootluse kohta healt sõbralt. Nüüd, mitu kuud hiljem, on minu portfelli tootlus tõesti korralik, kuid sõbra portfellis on juba mitmesaja euro eest tagasimaksmata laene, mis on algselt rõõmustavat tootlust kõvasti alandanud.
Hetkel olen paigutanud Bondorasse 100 eurot kuus, kuid alates aprillist on plaan seda summat kahekordistada. Kindel plaan on ka see, et kõik kogutud intressid lähevad veel vähemalt aasta lõpuni uutesse investeeringutesse ning ühtegi tagasimakstud summat ma selle aja jooksul enda isiklikule pangakontole ei kanna.
Kindlasti plaanin lähiajal veidi uurida ka sarnast teenust pakkuvaid Omaraha ja Moneyzen keskkondi. Konto on juba tehtud ka kinnisvarale keskendunud ühisrahastuse keskondadesse EstateGuru ja Crowdestate, kuid kahjuks ei ole mul veel õnnestunud sobiliku investeerimisobejekti peale sattuda. Viimaste tegevust plaanin kindlasti ka lähemalt uurida, kuna tegemist on siiski omakapitali investeeringuga, mis tundub veidi riskantne.
Viimasel ajal olen aga hakanud palju mõtlema hoopis sotsiaalsele vastutusele – kas ikka on vaja laenu anda noorele inimesele, kes elab koos vanematega väikeses Eesti külas, ja kelle sissetulek on väike ja laenukoormus väga suur. See info on Bondoras muide täiesti kättesaadav.
Ühisrahastu ei nõua eelteadmisi
Energeetika nõunik Marilin Tilkson:
Paar aastat tagasi juba mõtlesin, et tahaksin oma rahaga arukamalt ümber käia. Ühisrahastuse abil laenude andmine tundus mulle kõige lihtsam viis kuidas alustada investeerimisega. Ühtlasi, see ei nõudnud väga palju eelteadmisi ja sai alustada investeerimist väikeste summadega.
2014. aasta novembri alguses liitusin naisinvestorite klubiga. Kristi Saare eestvedamisel korraldati klubis aruteluõhtu sotsiaalpanganduse teemal. Minu jaoks oli arutelu nii inspireeriv, et samal õhtul tegin juba endale kasutaja Bondorasse ja mõne päeva pärast kandsin raha sinna portaali ning andsin välja oma esimesed laenud.
Hetkel olen Bondoraga tegelenud 4 kuud, kuid huvi on ka tekkinud Crowedstate portaali vastu. Olen planeerinud, et igakuiselt kannan Bondorasse 100 eurot ja kõik laenajate tagasimakstud põhiosa pluss intressid reinvesteerin niikaua kuni olen saavutanud 4000 euro suuruse portfelli, mis toodab iga kuu umbes 80-100 eurot intresse. Lisaks kavatsen ka investeerida teistesse varaklassidesse.
Seotud lood
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele