Venemaa oli 2014. aastal Türgi jaoks 25 miljardi dollariga kõige olulisem imporditurg, edestades isegi Hiinat. Samuti olid Renaissance Capitali andmetel kõigist mullu Türgit väisanud turistidest 12% venelased, jäädes maha vaid sakslasetest.

Kui eile lõpetas Türgi börs kauplemispäeva 4% allpool ning nii Türgi liir kui Vene rubla tegid arenevate riikide valuutadest suurima kukkumise, siis täna on turgudel pilt oluliselt rahulikum – Moskva börs on kerkinud 0,5% ja Istanbuli börs on langenud napid 0,14%.

Sellele vaatamata on hulk ettevõtteid, millele pingete eskaleerumine võib analüütikute hinnangul väga halvasti mõjuda.

Kindlasti seisaks kaotajate rivis Vene riiklik maagaasitootja Gazprom, mille aktsia kukkus eile Moskva börsil 4,2%. Türgi on Vene maagaasile suuruselt teine eksporditurg ning Gazpromilt tuleb pool riigi gaasivajadusest. Ehkki Venemaa plaanib oma seni Ukraina kaudu kulgenud gaasi transiidi viia üle Türgisse, võivad läbirääkimised selle üle pingete kuhjudes halvimal juhul katkeda.

Palju paremini ei pruugi minna ka Venemaa peamistel naftaeksportijatel Rosneftil ja Lukoilil, mille aktsiad langesid eile ligi 3% võrra. Halvimal juhul võib suhete jahenemine häirida Vene naftatarneid läbi Bosporuse ja Dardanellide väina.

Eile langes 1,6% võrra ka Vene terasekontserni Magnitogorsk Iron and Steel Worksi aktsia. Ettevõte on alates 2007. aastast oma Türgi tehasesse investeerinud enam kui 2 miljardit dollarit ning 2011. aastal avatud üksus suudab toota 2,3 miljoni tonni jagu terasetooteid aastas. Ettevõtte on kaalunud oma varade müüki alates 2012. aastast, ent pole seni tehinguni jõudnud.

Tavapärasest enam on muretsemiseks põhjust ka eile börsil järsult kukkunud Turkish Airlinesi aktsionäridel. Veel tänavu septembris sai ettevõttest suurim Vene kliente teenindav välismaine lennufirma. Vastupidiselt oma rahvusvahelistele konkurentidele, mis pigem vähendasid Venemaale lendamist, suurendas Turkish Airlines oma lende 16% võrra. Aasta lõikes loodab ettevõte Vene liinil vedada enam kui miljon reisijat ja kaalub Moskva lendude arvu veelgi suurendada.

Potentsiaalsete kaotajate rivis seisab ka Venemaa suurim pank Sberbank, mille aktsia kukkus eile 4%. Ettevõtte Türgi haru Denizbanki kasum kukkus kolmandas kvartalis 21% võrra. Sberbank kinnitas juulis, et plaanib Türgi turul jätkata ning teatas Denizbanki märkimisväärsest kasvust.

Lisaks loetletud ettevõtetele sattus eile löögi alla ka Venemaa suurim internetifirma Yandex, millele kuulub Türgi interneti otsingumootori turul 5% suurune turuosa. Nii USA kui ka Moskva börsil noteeritud aktsia langes eile Moskvas 3,4%.

Võrreldes Türgi õlletootja Anadolu Efes Biracilik & Malt Sanayii aktsionäridega võivad Yandexi osanikud siiski märksa rahulikumalt hingata. Lähis-Ida suurim õllepruulija ostis 2011. aastal SABMillerilt 24% suuruse osaluse vastu viimase Ida-Euroopa üksused. Kogu kontserni tegevusest moodustab Venemaa ligi 15%. Ettevõtte aktsia kukkus eilsete uudiste peale 7,6%.

Geopoliitilisi pingeid said tunda ka Istanbulis asuva ehitusfirma Enka Insaat aktsionärid. Venemaa moodustab küll vaid 3% ettevõtte ehituslepingutest, kuid samal ajal on sel Türgi põhjaosas kaks Vene gaasi peal töötavat elektrijaama. Ettevõtte aktsia kukkus eile 4,4%.