Kui edukalt võiks Iraan naftaturule siseneda?

„Tegu on suure küsimärgiga,“ lausus Societe Generale’i naftaturu uuringute juht Mike Wittner. Ta lisas, et enamikul naftakompaniidest pole olnud sanktsioonide tõttu Iraani naftaväljadele mingisugust ligipääsu, vahendab Bloomberg.

Iraan, kes oli kunagi OPECi suuruselt teine naftatootja, on teada andnud, et sanktsioonide lõppedes tõstetakse päevane naftatoodang aasta lõpuks ühe miljoni barrelini. Iraani tuumalepe jõustus 16. jaanuaril ning see tähendab, et maailm on Iraani mustale kullale valla.

Iraani naftaminister Bijan Zanganeh andis ühtlasi kohe teada, et Iraan tõstab päevase toodangu kohe 500 000 barrelini, mõne kuu jooksul viiakse toodang juba miljoni barrelini päevas. See tähendab, et niigi ülepakkumises naftaturg saab veel lisa.

Kõigi nende väljaöeldud numbrite juures jäävad analüütikud siiski skeptiliseks. Naftaväljadelt pumbatava nafta hulk sõltub suurel määral maa-alusest survest, mis aitab naftat välja pumbata. Mida rohkem naftat pumbatakse, seda väiksem on surve ning seega langeb ka toodangu maht. See on ühtlasi põhjus, miks naftakompaniid peavad pidevalt puurauke juurde tegema ning kasutusel olevaid naftaväljasid hooldama.

IHSi energiakonsultant Nariman Behravesh lausus, et pealtnäha lihtsad asjad, nagu ventiilide roostesse minemine, võib endaga kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. „Need pole triviaalsed asjad ning võtab nii aega kui ka raha, et oma tootmissüsteem tööle saada. See pole lihtsalt kraani lahti keeramine,“ selgitas ta.

Qamar Energy konsultant ning varasemalt Shellis geoloogina töötanud Robin Mills nõustus Behraveshiga ning lisas omalt poolt, et parimal juhul suudetakse tootmist tõsta järgmise aasta lõpuks 800 000 barreli tasemeni.

Veidi rohkem positiivsust näitab välja Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht Fatih Birol. „Iraani vanad naftaväljad on heas seisukorras. Ilma investeeringuid tegemata suudab Iraan ilma igasuguse vaevata tõsta järgmise kahe kuu jooksul päevase naftatoodangu 300 000 barrelini,“ leidis ta.

Teheranis asuva suure inseneeriaettevõtte Dana Energy tegevdirektor Mostafa Khoei lausus omalt poolt, et kuigi Iraan oli aastatepikkuses isolatsioonis, on riigi naftatööstus selle ajaga vaid tugevamaks muutunud. Naftamaardlate otsimist ning arendustegevust pole tema sõnul kunagi peatatud. Tõsi, nii arendus- kui ka otsimistegevuse kiirus aeglustus mõnevõrra, sest kulud tõusid.

Samuti panustavad iraanlased nüüd kodumaisele tootmisele: kui varem olid naftaplatvormid imporditud, siis nüüd valmistavad neid Iraani ettevõtted ise.

USA Energiainformatsiooni Administratsiooni andmeil kahanes Iraani päevane naftatoodang 2011. aastal olnud 2,6 miljoni barreli tasemelt 1,4 miljonini 2014. aastal. Selleks, et taastada oma positsioon OPECi suuruselt teise naftatootjana, peaks Iraan tõstma päevast tootmist 1,7 miljoni barreli jagu. Saudi Araabia ehk OPECi suurim naftatootja pumpas detsembris keskmiselt 10,3 miljonit barrelit naftat päevas.

Iraani asenaftaminister Amir Hossein Zamaninia lausus Teheranis antud intervjuus, et ettevalmistused tootmise tõstmiseks käivad. Muuhulgas peavad iraanlased kindlaks tegema, missugused tankerid hakkavad naftat transportima, samuti peab logistiliselt paika panema, kuidas jõuab nafta väljadelt laadimisterminalidesse.

Lisaks ähvardab Iraani oht, et turud, kuhu naftat plaanitakse müüma hakata, ei ole sellest kuigivõrd huvitatud. Zamaninia on küll väitnud, et eksport hakkab toimuma plaani järgi ning selliselt, et hinnariskid on võimalikult väikesed, samas pole ta täpsustanud, kuidas seda täpsemalt saavutada plaanitakse.

Kui sama küsimus kerkis esile Davosi majandusfoorumil, lausus Iraani presidendi Hassan Rouhani administratsiooni esindaja: „Oodake ja te näete.“