Eesti 200 tahab Eesti globaalseks mängupõrguks muuta. Plaan toetub vaid lobisti hinnangule

“Mulle ei sobi sellel teemal rääkida. Need on minu asjad,” ütleb Tallinna juuksur Heiki Roster. Me ei helista talle isiklike küsimustega, aga ka mitte juuksuritöö pärast: tema nimele on registreeritud ettevõte, mis tegi eelmisel aastal ilma ühegi töötajata rohkem kui viis miljonit eurot käivet. Edu saladust aga Roster jagada ei soovi.

Euroopas pole ühtset mängusõltlaste registrit, mistõttu satuvad endale koduriigis mängukeelu pannud inimesed mitteametlike kasiinode küüsi. Ka Eesti kasiinod on osa sellest püünisvõrgust.

Viimastel aastatel on Eestis litsentsi saanud hulk Küprose ja Malta netikasiinosid, mis siin koha peal ei tegutse ega tee head koostööd siinse rahapesu vastu võitleva asutusega. Rahapesu andmebüroo kardab, et Eesti on omale ehitamas üht võimsat tiksuvat pommi.

Rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud kasutavad Eesti osaühinguid variettevõtetena rahapesu, kelmuste või maksukuritegevuse skeemides, kinnitab Rahapesu Andmebüroo.

Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.