Birjo Must • 26. aprill 2016
Jaga lugu:

Pensioniraha leiab lõpuks tee Eesti firmadesse

Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht Kristjan Tamla ootab Eestisse paremaid investeerimisvõimalusi.   Foto: Andres Haabu, Äripäev

Kohalike pensionifondide juhid suunavad üha rohkem raha Eesti ja Baltimaade firmadesse. Ohjad on haaranud LHV ja Swedbank.

Mõlema panga kohustuslikud pensionifondid suunavad kümneid miljoneid eurosid nii siinsesse kinnisvarafondi kui ka ettevõtetesse investeerivatesse erakapitalifondidesse. Kuigi see moodustab vaid murdosa kogu pensionifondide hallatavast rahast, hakkab jää tasapisi liikuma.

"Nii LHV kui ka teised pensionifondide investeeringud Eesti majandusse on mõnda aega kasvanud. Usun, et protsess jätkub ning edukad investeeringud tõstavad huvi kohaliku kapitalituru vastu veelgi," rääkis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, kes paigutab lisaks pensioniraha ka Eesti metsa ja maasse.

Euroopa algatus suureks abiks

Positiivsele trendile aitab kaasa Euroopa Investeerimisfondi initsiatiivil loodud Balti Innovatsioonifond (BIF), mis võimaldab pensioniraha suunata kohalikesse ettevõtetesse. BIF on tänaseks välja valinud neli riski- ja erakapitalifondi, mille hulka kuuluvad BaltCap, BPM Mezzanine, Karma Ventures ja ka Rain Lõhmuse eestveetav Livonia Partners.

Kui sellest algatusest on räägitud juba mõni aasta, siis nüüd saab näha ka selgeid investeerimisotsuseid. Näiteks LHV on andnud siduva lubaduse paigutada kogumispensioni raha kõiki nelja väljavalitud fondi, kokku umbes 35 miljonit eurot.

"Olen veendunud, et sellel Euroopa Investeerimisfondi initsiatiivil on Balti riikide majandustele suur mõju ning usun, et kõik siiani BIFi väljavalitud fondid on suutelised pakkuma investoritele korralikku tootlust, mis oodatult ületab börsiettevõtete poolt potentsiaalselt pakutavat tootlust," arvas Viisemann.

Balti Innovatsioonifond (BIF) on Eesti, Läti ja Leedu ning Euroopa Investeerimisfondi (EIF) loodud fondifond, mille eesmärk on suurendada kapitaliinvesteeringuid Balti riikide ettevõtetesse. EIF investeerib fondi loomiseks 52 miljonit eurot, millele lisandub 26 miljonit eurot Eesti (KredEx), Läti (LGA) ja Leedu (Invega) riiklikelt agentuuridelt. Kokku 130 miljonit eurot.

Aastatel 2013-2016 investeerib BIF 130 miljonit eurot era- ja riskikapitali investeerimisfondidesse, millele lisatakse fondihaldurite kaudu omakorda vähemalt sama suures summas investeeringuid erainvestoritelt ja pensionifondidelt. Ettevõtetesse investeerivad allfondid vastavalt iga konkreetse fondi investeerimispoliitikale, kuid üldiseks sihtgrupiks on hea rahvusvahelise arengupotentsiaaliga Balti ettevõtted.

Tänaseks on BIF välja valinud neli era- ja riskikapitalifondi ning teinud investeerimisotsuse 80 miljoni euro investeerimiseks 100 miljonist. 20 miljoni euro investeerimine on veel otsustamisel.

Allikas: KredExi kodulehekülg

 

Swedbank valis kaks sobivat

Ka Eesti suurim pensionifondide haldaja Swedbank on viimase pooleteise aasta jooksul pidevalt suurendanud pensionifondide investeeringuid Eesti ja Balti riikide majandustesse. Möödunud aastal investeeris pank üle 50 miljoni euro eest pensioniraha Baltikumi ärikinnisvarasse ja erakapitalifondidesse. See moodustab pea kolmandiku mullu panga pensionifondidesse lisandunud uutest maksetest.

Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Kristjan Tamla sõnul tegid panga pensionifondid umbes poolteist aastat tagasi põhjaliku analüüsi neljale erinevale Baltikumi erakapitali investeerimisfondile ja otsustasid investeerida pensioniraha kahte fondi: Baltcap Private Equity Fund II ning idufirmadesse investeeriv Karma Ventures I Fund. Praeguse seisuga on pank andnud siduvad kokkulepped 3,5 miljoni euro investeerimiseks. Lisaks on Swedbank varem paigutanud neli miljonit eurot ka fondi Baltcap Private Equity Fund I.

Miks te pole osalenud Balti Innovatsioonifondi programmis?

Vastab SEB Varahalduse ASi juht Sven Kunsing:

Üks põhjus on asjaolu, et me lihtsalt ei tunne end kohustatuna osalema kõigis meile pakutavates investeerimistoodetes. Oleme sisse vaadanud kõigisse nimetatud fondidesse ja lisaks veel mitmetesse muudesse alternatiivsetesse Baltimaadesse investeerivatesse fondidesse.

Teine põhjus, miks me ei ole seni otsustanud liiga hoogsalt investeerida sellistesse võimalustesse, on põhimõttelist laadi küsimus likviidsusest. Mujal maailmas teevad ebalikviidseid investeeringuid erakapitali üldiselt fondid ja ettevõtted, mis on reguleeritud hoopis teistmoodi kui Eesti pensionifondid. Meil on regulatsioon liikunud pensionifondide algusest alates selles suunas, et portfellidele esitatakse kõrgemaid likviidsusnõudeid – klientide liikumine ühest fondist teise on nüüd palju lihtsam kui see oli näiteks 10 aastat tagasi. Vähenenud on seonduvad kulud, suurenenud on varade liigutamise sagedus ühest fondist teise. Ma ei ütle, et selliselt muutunud regulatsioon on halb. Sellel muutusel on lihtsalt omad tagajärjed. Tagajärjeks on küsimus ebalikviidsete investeeringute sobivusest selliste reeglite järgi toimivatesse portfellidesse ehk pensionifondidesse.

Kolmandaks põhjuseks on majandustsükkel. Pärast seitse aastat kestnud rallit turgudel, mis on paljude turgude valuatsioonid viinud ajaloolises võrdluses väga kõrgetele tasemetele, ei näi raha paigutamine 10 või 15 aastase horisondiga kõige atraktiivsem ja pakilisem mõte. Praeguses olukorras tark ei torma. Eelistame oma püssirohu võimalikult kuivana hoida.

Kas portfellide globaalne hajutatus on pensionikoguja jaoks tingimata halb? Lõviosa pensionikoguja praegusest ja tulevasest heaolust on niikuinii otseselt seotud Eesti majandusega. Ehk on mõistlik mitte asetada kõiki kaarte ühele panusele ja mitte tungivalt soovitada fondivalitsejatel eelistama üht investeeringut teisele pelgalt kodumaise päritolu tõttu.

Nordea eelistab kinnisvara

Teiste kõrval suurendab ka Nordea oma pensionifondide investeeringuid Baltikumi regioonis. Nemad on seni suunanud investeeringud Balti riikides tegutsevasse kinnisvarafondi. Nordea pensionifondide juhi Olli Enqvisti sõnul jälgib aga pank arenguid Baltimaades ning kui tekib sobivaid võimalusi investeeringuteks, siis kindlasti tutvutakse nendega lähemalt. BIFi nelja fondi Nordea pensioniraha investeerinud ei ole ja seetõttu Enqvist neid investeerimisvõimalusena kommenteerida ei soovinud.

Peatselt LHVga liituvatest Danske teise samba pensionifondidest leiab samuti investeeringuid Baltikumi kinnisvarasse. Lisaks sellele on pank investeerinud pensioniraha otse Tallinna börsifirmadesse.

SEB teise samba pensionifondid on varem investeerinud raha BaltCap Private Equity Fund II ja ka BaltCapi varasemasse erakapitalifondi, kuid praegu uusi investeeringuid Baltimaadesse tehtud ei ole. Lisaks on SEB Varahalduse ASi juhi Sven Kunsingu sõnul varem investeeritud ka muudesse kohalikesse investeerimisobjektidesse, näiteks metsa, kinnisvarasse ja aktsiatesse. 

"Oleme investeerinud mõnda Balti võlakirja, millel on mingil määral toimiv järelturg. Investeerimisotsuseid tehes konkureerivad need võlakirjad teiste sama sektori võlakirjadega ja peame investeerimisel patriotismist olulisemaks valikukriteeriumiks parimat tulu-riski suhet kliendi jaoks," märkis Kunsing.

Soov veelgi enam investeerida

Nii Viisemann kui ka Tamla rõhutasid, et otsivad edaspidigi võimalusi kohalikku majandusse investeerida. Viisemanni sõnul peaksid need investeeringud kindlasti soodustama kohaliku kapitalituru arengut. "Ma näen võimalust ja tahan aidata kaasa protsessile, kus edu sünnitab edu ning tekib võimalus teenida korralik tulu oma investoritele," märkis Viisemann.

Lisaks avaldas ta lootust, et paljud ettevõtted, kuhu eelnimetatud fondid investeerivad, jõuavad uute investorite toel kasvada börsilemineku faasi.

"Olen valmis jätkuvalt investeerima neisse ettevõtetesse, mis kasvavad ja osutuvad edukaks, ka siis, kui riski- ja erakapitalifondid neist ettevõtetest kümne aasta pärast väljuvad," rõhutas Viisemann, kes tavaliselt eelistabki otseinvesteeringuid fondidele.

Selleks, et pensionifondid teeksid veelgi suuremaid investeeringuid kodumaale, tuleks Tamla sõnul aktiivselt töötada investeerimisvõimaluste laiendamise kallal. Ta tõi näiteks, et kolme Balti riigi börsil noteeritud ettevõtete vabalt kaubeldavate aktsiate väärtus praegu on üle 2,5 korra väiksem kui Eesti pensionifondide maht ning viimaste aastate jooksul on finantsturgudelt laenukapitali kaasanud vaid kaks riigiettevõtet.

"Sellest tulenevalt tuleks tõsiselt kaaluda näiteks riigiettevõtete börsileviimist javõlakapitali kaasamist kodumaiselt võlakirjaturult. Need on sammud, mis võimaldaksid pensionifondide juba suurenenud investeeringuid Eesti majandusse veelgi kasvatada," rõhutas Tamla.

 

BIFi väljavalitud fondid

1. BaltCap

Balti riikide juhtiv era- ja riskikapitaliettevõte, mis investeerib kasvule suunatud Baltimaade ettevõtetesse ning finantseerib ettevõtete väljaoste. Tänaseks on BaltCap hallanud mitmeid investeerimisfonde kogumahuga 260 miljonit. 

Meeskond: Peeter Saks, Martin Kõdar, Simonas Gustainus, Dagnis Dreimanis

Näited investeeringutest: Leedu jäätmekäitlusfirma Ecoservice

2. BPM Mezzanine

Baltikumi ja Poola ettevõtetele suunatud mezzanine investeerimisfond. Ühe investeeringu suurus jääb vahemikku 2-7 mln eurot, erandjuhul kuni 10,5 mln eurot. Investeeringu eesmärgiks võib olla nii ettevõtte laienemise rahastamine, väljaost, kui kapitali restruktureerimine. BPM võib investeerida väga erinevatesse sektorisse tootmisest infotehnoloogiani, küll aga on välistatud start-up’id, kinnisvaraprojektid ning turnaround olukorrad.

Meeskond: Kalmer Kikas, Martin Reinson, Pawel Zabrzycki, Priit Veering

Näited investeeringutest: IT-firma Markit Holding 

3. Livonia Partners 

Balti riikidele suunatud erakapitali fond, mille peamised investorid on Balti ja Skandinaavia pensionifondid ja Euroopa struktuurfondid. Investeerimismeeskonna kogemus ja tuumik põhineb LHV Capital fondil, mille Rain Lõhmus ja Mindaugas Utkevicius asutasid 2005. aastal. Sellest ajast on investeerimisportfelli kuulunud sellised Eesti ettevõtted nagu näiteks Piletilevi, Qvalitas ja Arhiivikeskus. Tänaseks on välja kujunenud fookus peamiselt tööstus- ja teenusettevõtelele. Livonia investeeringu suuruseks on 3 kuni 15 miljonit eurot ja investeeritakse peamiselt enamusosaluse väljaostmise kaudu. Valikuliselt tehakse investeeringuid vähemusosalusse. Huviorbiiti kuuluvad ettevõtted, mille käive ulatub vahemikku 5 kuni 40 miljonit eurot.

Meeskond: Rain Lõhmus, Kristīne Bērziņa, Mindaugas Utkevičius, Kaido Veske

Näited investeeringutest: Eesti saunafirma HA Serv

4. Karma Ventures

Euroopa tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv riskikapitalifond, mille fookuses on varajases ja kasvufaasis olevad tarkvaralahendused. Nõustajateks on Skype’i asutajate hulka kuulunud Ahti Heinla ja Jaan Tallinn.

Meeskond: Margus Uudam, Tommi Uhari, Kristjan Laanemaa, Marili Merendi

Näiteid investeeringutest: Modesat, Markit, Ecofleet

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum