Kriis tuleb ootamatu ja väga valus

Talpsepa hinnangul on nii aktsiaturgudel, keskpankadel kui ka valitsustel kadunud igasugune reaalsustaju. „Nii on tekkinud erakordselt suur ajapomm, mille plahvatamine on vaid aja küsimus,“ ütles ekspert. „Leian, et lähima kahe aasta ehk 520 börsipäeva jooksul algab aktsiaturgude kollaps, millele järgneb tõsine majanduslangus ning selle pidurdamine kujuneb väga keeruliseks, sest tekkinud mull on erakordselt suur,“ lisas Talpsepp.

Eksperdi arvates on saabuva kriisi peamiseks põhjuseks see, et rahapoliitika karmistamisega on liiga kaua venitatud. „Usk, et raha trükkides saabub rikkus, ei ole tõeline,“ jagas ta keskpankade suunal kriitikat. „Raha trükkimine ning madalate intressimäärade eksperiment on vastutustundlikud investorid eemale peletanud ning asendanud need üleliigseid riske võtvate isikutega,“ ütles Talpsepp, Tema sõnul on maailmas tegelikult palju vähem raha, kui rahatrüki tingimustes tundub.

Kuigi LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni meelest tuleks majanduskriisi ja börsikrahhi tänapäeval üksteisest pea täielikult eraldunud reaalmajanduse ja väärtpaberiturgude tõttu lahus vaadata, nõustub ka tema, et keskpankade toetus on börside jaoks praegu ainuke stimulaator. „Ettevõtted laenavad raha oma aktsiate tagasiostmiseks, mitte aga tootvateks investeeringuteks,“ selgitas Viisemann probleemi. „Kui investorite usk keskpankurite kõikvõimsusesse kaob, siis langevad ka väärtpaberite hinnad.“

Viisemanni arvates sobib praegune majanduskeskkond investoritele, kes soovivad lühiajaliselt spekuleerida. „Lähiajal on suure tõenäosusega oodata väärtpaberiturgudel suuri hinnaliikumisi,“ ütles ta. „Mõnele selline olukord sobib, kuid mõne investori peletab eemale,“ sõnas Viisemann.

Talpsepp ongi üks neist investoritest, kelle praegune olukord on aktsiaturult eemale peletanud. „Mina, kes ma peaksin olema oma olemuselt investor, keeldun olemast investor,“ ütles ta. „Olen praeguseks hetkeks müünud pea kõik osalused börsiettevõtetes, sest leian, et ajapommi plahvatamiseni ei pruugi olla enam väga palju aega ning selle lõhkemise käigus ei kao ettevõtetest mitte ainult miljardid, vaid triljonid.“

Etaloni juht nentis, et ta mitte ei ole ainult börsifirmadesse investeerimisest loobunud, vaid otsib võimalusi turgude langusele panustamiseks. „Niivõrd negatiivne vaade läheb vastuollu investoriks olemise põhiprintsiibile,“ tõdes ta.

Kuigi aktsiaturgudesse investeerimine võimaldab kaitsta end rahatrüki ning sellest tuleneva inflatsiooni vastu, usub Talpsepp, et börsiettevõtete soetamiseks tasub ära oodata õige hetk. „Järgmises finantskriisis on võimalik paljude ettevõtete aktsiaid osta praegustest hindadest enam kui poole soodsamalt,“ oli ta kindel. „Parim aeg investeerimiseks saabub siis, kui aktsiaturud on juba kümneid protsente langenud, börsid kõiguvad mitmeid protsente päevas ning aktsiate eest tuleb välja käia nende raamatupidamisväärtus või vähem,“ lisas ta.

Ka investeerimisfirma Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni leidis, et praegu on turgudele süstitud teatud annus skeptilisust. „Hiljutine S&P500 uus hinnatipp saavutati mitte mingi eufooria taustal, vaid pigem jätkuva skepsisega aktsiahindade ja tulevikuperspektiivide suhtes,“ ütles ta. „Sellegipoolest võib suure sularahapositsiooni hoidmise asemel olla mõistlikum panustada investorharidusse ja saada seeläbi tõenäoliselt ka paremat tootlust.“ Hänni ütles, et tema meelest pole pikaajalisele investorile kriisiootuses närvitsemisest mingit kasu.

Kriisi saabumisest annab ühe indikaatorina Hänni sõnul märku kinnisvarainvesteeringute osakaalu liiga kiire kasv. „Intressitundlike varade suhtes on riskantne eeldada, et keskpangad jäävadki igavesti oma inflatsioonieesmärgist oluliselt allapoole, ja seetõttu võib tulevikus nii laenuandjatel kui ka investoritel probleeme tekkida,“ viitas Hänni sellele, et intressimäärade tõustes võib kinnisvaralaenude teenindamine senisest keerukamaks osutuda.

Talpsepa arvates on peagi algava kriisi märk ka see, et finantssektori aktsiad on juba mõnda aega odavnenud. „Näiteks Deutche Bank on kaotanud 70 protsenti oma turuväärtusest ning ainuüksi see peegeldab eelseisva kriisi tõsidust,“ ütles ta.

Ohumärgina on võimalik näha ka väärismetallide väärtuse kasvu. „Kuld on sel aastal kallinenud ligi veerandi võrra ning hõbeda väärtus on tõusnud umbes 40 protsenti – see näitab, et buumi tipp on lähedal,“ selgitas Talpsepp. „Aktsiaturgude tõusutsükli lõppfaasis on enamasti enim tõusnud just väärismetallide hinnad,“ viitas ta teooriale, mille kohaselt kulla ja hõbeda kokkuostule järgneb tavaliselt suuremat sorti langus.

Samuti näeb Talpsepp probleemi selles, et tänu odavale laenurahale tagastavad börsifirmad investoritele rohkem raha, kui nad teenida suudavad. „Tekib illusioon, et investeeringutest ongi võimalik saada rahavooge, kuid tegelikkuses pole ettevõtetel väljavaateid õigustada oma miljarditesse dollaritesse küündivaid turuväärtusi,“ märkis ekspert. „Piltlikult öeldes hindavad börsid, et Pokemoni mobiilimäng on väärt rohkem kui mitmed Euroopa suurpangad kokku,“ lisas Talpsepp.

Kasvanud on ka riikide võlakoormus. „Seda 2007. aasta buumiga võrreldes paljudel juhtudel isegi rohkem kui poole võrra ning mitte koguselt, vaid lausa suhtarvude baasil,“ rääkis Talpsepp.

Eelkõige tekitab muret aga pankade antavate halbade laenude üha kasvav maht. „Vastutustundetutele isikutele laenatakse juurde, sest muidu avaldub nende maksevõimetus,“ selgitas Talpsepp. „Kreeka pankade halbade laenude kogus on võrreldes 2010. aastaga neljakordseks kasvanud, sama tendents on märgatav ka Portugalis ja Itaalias, kus halbade laenude maht on koguni 18 protsenti kogukrediidist,“ tõi ta näiteid.

Samas jätkub Talpsepal kiidusõnu Eesti kohta, kus laenuprobleemid majandust nii suurel määral ei ohusta. „Meil on tähtaegu ületavate laenude koguarv kõikidest laenudest viimase kuue aasta jooksul vähenenud,“ viitas ta Eesti erandlikkusele Euroopas.

Praegust majanduskeskkonda ilmestavate probleemide taustal tõi aga Hänni välja, et negatiivseid ilminguid ei tasu alati üksühele vaadata ning sageli ei pruugi hoolimata kehvast olukorrast põhjust paanikaks olla. „Majandusstruktuuri kõrvalekalded võivad olla muu hulgas tingitud muutustest intressikeskkonnas, muutunud regulatsioonidest, globaliseerumisest või tooraine ja energia hinna kõikumisest,“ nentis ta. „Kui igat kõrvalekallet eraldi vaadata, siis ei pruugi see veel olla läheneva kriisi indikaator,“ oli Hänni optimistlik.

Praegu turgudel valitsevat olukorda analüüsides kasutas Talpsepp ka mudelit, mis annab soovitusi selle kohta, millistesse ettevõtlussektorisse erinevates majanduse tsüklites investeerida. Samuti on mudeli põhjal võimalik ennustada aktsiaturgude edasist käitumist, vaadates, millistel sektoritel läheb parasjagu kõige paremini.

Mudeli kohaselt tuleks aktsiaturgude elutsükli alguses ehk tõusueelsel perioodil soetada eelkõige transpordi- ja finantssektorisse kuuluvate ettevõtete aktsiaid. Mõningase tõusu järel tekib soodne hetk aga juba ka näiteks tehnoloogiasektori aktsiate soetamiseks. Päris tipu ligidal soovitatakse teooria kohaselt aga oma raha paigutada tööstusettevõtetesse ja energiasektorisse.

Tsükli eluea lõpus ehk siis, kui turud on oma tipu saavutanud, algab mudeli kohaselt väärismetallide võidukäik, mis lubab ühtlasi ennustada ka aktsiaturgude kiiret langust. Talpsepa arvates on see hetk kätte jõudnud ka praegu.