Punane kurat naasis Wall Streetile

Nii Standard & Poor’s 500 kui ka Dow Jonesi indeksid kukkusid allapoole 50 päeva libisevat keskmist. Langusele andis hoogu juurde valitsuste võlakirjade järsk odavnemine, mille põhjustas kartus, et Föderaalreserv võib peagi intressimäärasid tõsta. Aktsiad on juba aastaid madalatest laenukuludest kasu lõiganud.

Tehnilise analüüsi ekspertide jaoks on 50 ja 200 päeva libisevad keskmised hinnad väga tähtsad indikaatorid. Need näitajad võivad käituda nii toetus- kui ka vastupanutasemetena. Antud juhul oli 50 päeva keskmine hind toetustase, millest murti läbi. Ekspertide sõnul on see märk, et hinnalangus võib kiireneda.

„Tundub, et S&P 500 indeks on pärast 50 päeva keskmise taseme läbimist murdmas allapoole,“ ütles investeerimisfirma Arbeter Investmentsi tehnilise analüüsi ekspert Mark Arbeter. Läbimurre oli küllaltki veenev ja äkiline (vt. allpool olevat graafikut).

Arbeter kirjutas eile MarketWatchis, et investorid on juba mõnda aega vahetanud oma positsioone erinevate S&P 500 indeksi sektorite vahel. Selle tõttu on indeks kaubelnud poolteist kuud väga kitsas kauplemisvahemikus. Reedel see dünaamika aga lõppes, sest kõik S&P 500 indeksi sektorit langesid. Kõige enam odavnesid sektorid, mis on intressimäärade tõstmise osas tundlikumad. Nendels olid telekomid ja kommunaalettevõtted.

Reedel toimunud aktsiate järsk langus annab märku, et turud ei ole septembrikuiseks intressimäärade tõusuks veel täielikult valmis. Föderaalreservi kohtumine toimub 20-21. septembril.

See tähendab, et uuel nädalal võib volatiilsus veelgi kasvada. Reedel kallines volatiilsusindeks (VIX) lausa 39,9 protsenti. VIX hüppas nii järsult viimati 24. juunil, mil toimus Brexiti referendum. Tegemist on kõrgeima tasemega alates 28. juunist.

Eelkõige tekitas paanikat Bostoni Föderaalreservi presidendi Eric Rosengreni ütlus, et keskpank võib vabalt järk-järgulist intressimäärade tõstmist jätkata, sest majandusega seotud riskid on tasakaalustunud. Rosengren on üks Fedi ametnikest, kellel on kohtumistel ka hääletamisõigus.

Rosengreni kommentaarid panid dollari kallinema ja valitsuse võlakirjad odavnema. Dollar tugevnes 0,4 protsenti ja USA 10-aastaste võlakirjade tootlus tõusis 3,47 protsenti (6 baaspunkti võrra) 1,672 protsendini.

Dow Jonesi indeks odavnes 2,1 protsendi võrra (-394 punkti) ja lõpetas päeva 18 085 punktil. S&P 500 indeks kukkus 2,5 protsenti 2127 punktini. Ka Euroopa ja Aasia turud odavnesid.

„Kui turud on niivõrd tipus, siis on arusaadav, et igasugused halvad uudised vallandavad müügilaine,“ ütles Hartford Funds Investment Consulting Groupi juht Thomas Siomades.

Mitmed analüütikud arvavad, et investorid on kaotamas usku keskpankade rahapoliitikasse. Neljapäeval teatas Euroopa Keskpank (EKP), et intressimäärasid ei alandata ning rahatrükki ei laiendata.

„EKP passiivsus pani investoreid muretsema, et keskpangad on kaotanud usu, et edasine rahapoliitika lõdvendamine võiks aidata. Wall Streeti kaotused võivad kujuneda veelgi suuremaks,“ ütles FXTM Researchi analüütik Lukman Otunuga.