- OMX Baltic−0,68%300,35
- OMX Riga−0,95%878,5
- OMX Tallinn−0,1%2 061,3
- OMX Vilnius−0,11%1 191,19
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,21%8 824,93
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,13
- OMX Baltic−0,68%300,35
- OMX Riga−0,95%878,5
- OMX Tallinn−0,1%2 061,3
- OMX Vilnius−0,11%1 191,19
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,21%8 824,93
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tippjuht: 30 aasta pärast on arvutid meist targemad
Sel nädalal kogunesid tehnoloogiagurud ja –eksperdid Hispaanias, Barcelonas, et arutleda tehnoloogia tuleviku üle. Son märkis peetud kõnes, et superintellekt saab üha enam tõsiasjaks ning varsti suudavad nad ka ise mõelda. “Neid saab olema igasuguseid. Neid, kes ujuvad, kes lendavad, kes jooksevad. Neid on nii suuri kui ka väikseid, kahejalgseid, neljajalgseid ja sajajalgseid,” lasi Son kujutlusvõimel lennata.
Bloombergi andmeil käis Son konverentsil välja idee, et 30 aasta pärast on ühe arvutikiibi IQ 10 000.
Lõi fondi
SoftBank pole tehisintellekti ning superrobotite teemal sugugi kõrvaltvaataja seisuses. Son, kes on Jaapani rikkuselt teine mees, on loonud SoftBanki eestvedamisel tehnoloogiafondi, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. Seni on teada, et fondi on oma panuse andnud juba Apple ja Qualcomm, aga ka näiteks Saudi Araabia riiklik investeerimisfond.
“Ma tõesti usun, et kõik see, mis ma räägin, on tulemas. Seetõttu ma kiirustangi, et kõigesse sellesse raha panna, investeerida. Kõik saab olema palju võimsam kui praegu. Seega, mida meie tegema hakkame? Mis saab meie rolliks? Me peame endalt neid filosoofilisi küsimusi küsima. Kas see on hea või halb?” arutles Son.
Ta tõdes, et ilmselt saavad superrobotid inimestele headeks kaaslasteks ning me saame neid tulevikus edukalt ära kasutada. Küll aga tuleb tema hinnangul olla ettevaatlik, kuna väärkasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus robotid saavad inimestele ohtlikuks. “Nad võivad meile olla väga head partnerid. Ma leian, et me suudame tulevikku siis paremini ette ennustada, inimesed elavad kauem ja tervislikumat elu,” jätkas ta.
Ka teised usuvad
Superintellekti võimalikkusesse usuvad paljud teisedki tippjuhid. Jaanuari lõpus peetud paneel tehisintellekti teemadel tõi kokku kõik suured tehnoloogiagurud, nende seas nii Tesla kui ka SpaceXi juhi Elon Muski, Google DeepMindi asutaja ja juhi Demis Hassabisi kui ka Jaan Tallinna, kes kõik märkisid, et ilmselt saab lähematel aastakümnetel superintellekt tõsiasjaks.
Siiski lahknesid ekspertide arvamuses ses osas, millal täpselt superintellekt välja arendatakse. Hassabis märkis, et suurim probleem superintellekti puhul on siiski see, kas tehnoloogiafirmad suudavad teha koostööd, et läbimurre saavutada.
Ta märkis, et eeskätt ootab ta ettevõtetelt läbipaistvust ning oma saavutuste jagamist teistega. Samuti prognoosib ta, et kui superintellekt tõepoolest välja arendatakse, teevad tehnoloogiafirmad selle arendustöös mõneks ajaks ilmselt pausi. See on aeg, mil inimkond hakkab tehisintellektiga harjuma ning teadlased saavad seda lähemalt uurida ning kindlaks teha, missugused võivad olla potentsiaalsed riskid ja ohud inimestele.
Tundub, et esimesed sammud on tehnoloogiafirmade vaheliseks koostööks juba tehtud. Möödunud aasta septembris sõlmisid teiste seas nii Amazon, Facebook, Microsoft kui ka DeepMind partnerluslepingu, milles leppisid kokku, et isemõtlevaid masinaid arendatakse lähtuvalt inimeste turvalisusest. Muidu oma saavutuste ja arendustööde valdkonnas väga salajane Apple teatas möödunud kuul, et on samuti otsustanud leppele alla kirjutada.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele