Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tippjuht: 30 aasta pärast on arvutid meist targemad

    Masayoshi Son Foto: epa

    Jaapani SoftBanki juht Masayoshi Son ütles, et aastal 2047 peame tõdema, et arvutite intelligentsus ületab meie oma.

    Sel nädalal kogunesid tehnoloogiagurud ja –eksperdid Hispaanias, Barcelonas, et arutleda tehnoloogia tuleviku üle. Son märkis peetud kõnes, et superintellekt saab üha enam tõsiasjaks ning varsti suudavad nad ka ise mõelda. “Neid saab olema igasuguseid. Neid, kes ujuvad, kes lendavad, kes jooksevad. Neid on nii suuri kui ka väikseid, kahejalgseid, neljajalgseid ja sajajalgseid,” lasi Son kujutlusvõimel lennata.
    Bloombergi andmeil käis Son konverentsil välja idee, et 30 aasta pärast on ühe arvutikiibi IQ 10 000.
    Lõi fondi
    SoftBank pole tehisintellekti ning superrobotite teemal sugugi kõrvaltvaataja seisuses. Son, kes on Jaapani rikkuselt teine mees, on loonud SoftBanki eestvedamisel tehnoloogiafondi, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. Seni on teada, et fondi on oma panuse andnud juba Apple ja Qualcomm, aga ka näiteks Saudi Araabia riiklik investeerimisfond.
    “Ma tõesti usun, et kõik see, mis ma räägin, on tulemas. Seetõttu ma kiirustangi, et kõigesse sellesse raha panna, investeerida. Kõik saab olema palju võimsam kui praegu. Seega, mida meie tegema hakkame? Mis saab meie rolliks? Me peame endalt neid filosoofilisi küsimusi küsima. Kas see on hea või halb?” arutles Son.
    Ta tõdes, et ilmselt saavad superrobotid inimestele headeks kaaslasteks ning me saame neid tulevikus edukalt ära kasutada. Küll aga tuleb tema hinnangul olla ettevaatlik, kuna väärkasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus robotid saavad inimestele ohtlikuks. “Nad võivad meile olla väga head partnerid. Ma leian, et me suudame tulevikku siis paremini ette ennustada, inimesed elavad kauem ja tervislikumat elu,” jätkas ta.
    Ka teised usuvad
    Superintellekti võimalikkusesse usuvad paljud teisedki tippjuhid. Jaanuari lõpus peetud paneel tehisintellekti teemadel tõi kokku kõik suured tehnoloogiagurud, nende seas nii Tesla kui ka SpaceXi juhi Elon Muski, Google DeepMindi asutaja ja juhi Demis Hassabisi kui ka Jaan Tallinna, kes kõik märkisid, et ilmselt saab lähematel aastakümnetel superintellekt tõsiasjaks.
    Siiski lahknesid ekspertide arvamuses ses osas, millal täpselt superintellekt välja arendatakse. Hassabis märkis, et suurim probleem superintellekti puhul on siiski see, kas tehnoloogiafirmad suudavad teha koostööd, et läbimurre saavutada.
    Ta märkis, et eeskätt ootab ta ettevõtetelt läbipaistvust ning oma saavutuste jagamist teistega. Samuti prognoosib ta, et kui superintellekt tõepoolest välja arendatakse, teevad tehnoloogiafirmad selle arendustöös mõneks ajaks ilmselt pausi. See on aeg, mil inimkond hakkab tehisintellektiga harjuma ning teadlased saavad seda lähemalt uurida ning kindlaks teha, missugused võivad olla potentsiaalsed riskid ja ohud inimestele.
    Tundub, et esimesed sammud on tehnoloogiafirmade vaheliseks koostööks juba tehtud. Möödunud aasta septembris sõlmisid teiste seas nii Amazon, Facebook, Microsoft kui ka DeepMind partnerluslepingu, milles leppisid kokku, et isemõtlevaid masinaid arendatakse lähtuvalt inimeste turvalisusest. Muidu oma saavutuste ja arendustööde valdkonnas väga salajane Apple teatas möödunud kuul, et on samuti otsustanud leppele alla kirjutada.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.