Nordecon võttis vastu kahjumi

Nordeconi kontserni brutokasum esimesel poolaastal oli 3 139 000 eurot, aasta varem oli tulemus 4 153 000 eurot. Brutokasumlikkus oli 3%, mullune tulemus oli aga 5,6%.

Kontserni ärikahjum oli esimesel poolaastal 326 000 eurot, eelmisel aastal samal ajal oli kasum 790 000 eurot. Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 664 000 eurot (mullu 1 714 000 eurot), seisis börsiteates.

Nordeconi puhaskahjumiks kujunes 897 000 eurot (mullu kasum 798 000 eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv kahjumi osa moodustas 890 000 eurot (mullu kasum 462 000 eurot).

Hinnakasv ja suur mure tööjõuga

Nordeconi investorsuhete juht Andri Hõbemägi selgitas börsiteates, et brutokasumlikkust vähendasid peamiselt materjali ja tööjõu sisendhindade kasv. Samuti mõjutab tulemust üha enam kvaliteetse oskustööjõu puudus ja seonduvalt ka allhankijate nappus hoonete ehituse segmendis, kus eelkõige elamuehituses rajatakse praegu Eesti turu kohta samal ajal väga suurt hulka objekte, seisab pressiteates. „See võimaldab allhankijatel julgemalt hindu tõsta, pingestades sellega peatöövõtjate marginaale,“ seisab börsiteates.

Aruandeperioodi kasum teeniti küll hoonete ehituse segmendis, kus aga marginaalid vähenesid tuntavalt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, moodustades, 4,2% (I poolaasta 2016: 9,2%). Kasumlikkuse vähenemine on osaliselt tingitud ka kontserni Rootsi tütarettevõtte kahjumist.

Käive kasvas

Nordeconi esimese poolaasta käive oli 103 501 000 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mil vastav näitaja oli 73 829 000 eurot, suurenes käive ligikaudu 40%. Kuigi suurenenud on nii hoonete kui ka rajatiste müügitulu, tugineb kasv eelkõige hoonete valdkonna kasvule, milleni on viinud peamiselt eratellijatega sõlmitud lepingute mahtude tõus. Üldist ehitusturgu (ja ka kontserni valitud strateegiat) mõjutava rajatiste valdkonna ehituse mahtude vähesus avaldab mõju ka Kkontserni müügitulu jaotusele.

Tänavu esimesel poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 84 582 000 ja 17 860 000 eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 58 317 000 ja 14 269 000 eurot. Müügitulu struktuuri suurt kallet ehitusturul ühele poole peegeldavad ka kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus tänavu esimese poolaasta seisuga oli hoonete segmendiga seotud lepingute osakaal 72% (mullu 71%).

Risk: alltöövõtjad trügivad peatöövõtjate töömaale

Börsiteates seisab, et kontserni äri ja kasumit mõjutab enim ehitusturul valitsev konkurents ja  muutused ehitusteenuse nõudluses. Konkurents on Nordeconi hinnangul jätkuvalt väga tugev kõikides segmentides. Lisaks ei ole sel aastal ette näha hüppelist avalike investeeringute kasvu võrreldes eelmise aastaga.

„Konkurentsist tulenev hinnasurve ehituse pakkumishindadele on selgelt tuntav, samas toimub see olukorras, kus ehitussisendite hinnad on viimastes kvartalistes olnud  mõõdukad, kuid pidevas tõusutrendis. Lisaks teada ja tuntud peatöövõtjatele sekkuvad üha enam ka senised alltöövõtjad, seda tingituna riiklike ja omavalitsuse tellijate poliitikast hoida riigihangetel kvalifitseerumise nõudeid madalal, tuues nii kohati kvaliteedi ohvriks odavaimale hinnale,“ seisab börsiteates. „Kontsern teadvustab riske, mis kaasnevad tihedas konkurentsis ja tõusule pöördunud sisendhindade keskkonnas sõlmitud lepingute teostamisega. Olukorras, kus pole võimalik sisendhindu tuntavalt langetada ning valitseb tihe konkurents, on pikaajaliste ehituslepingute sõlmimine ebamõistlikult madala hinnaga riskantne, kuna negatiivsete muutuste korral majanduses võivad need kujuneda kiiresti kahjumlikeks. Kontsern seab sellistes tingimustes ehitusteenuse hinnakujundusel tähtsale kohale lepingu täitmisega kaasnevate riskide mõistliku tasakaalu ja range kulude kontrolli.“

Nordeconi hinnangul on ehitusteenuse nõudluse suurim mõjutaja on avaliku sektori investeeringute maht, mis on omakorda sõltuvuses Euroopa Liidu tõukefondidest saadavast kaasrahastamisest.

Nordeconi hinnangul on sel aastal tervikuna teatavaid äritegevuse kasvuvõimalusi võrreldes eelmise aastaga, näiteks mahtude tõusu Eestis on toetamas positiivsed arengud valitud välisturgudel. Kontserni tegevuskava näeb ette oma ressursside paindlikku suunamist soodsamate lepingute leidmiseks ja tulemuslikuks teostamiseks. Nordecon peab enda eeliseks seda, et tegutseb ärimudeli järgi kõigis ehitusturu segmentides, seega on ta paremas positsioonis võrreldes ettevõtetega, kes tegutsevad ainult ühes kitsas segmendis.

Suure mõjutaja hooajalisuse hajutamiseks on Nordecon aga sõlminud näiteks  teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus. Kontserni äritegevuse strateegilise ülesehituse kohaselt aitab rajatiste valdkonna hooajalisust kompenseerida hoonete valdkond, kus nimetatud mõjud on väiksemad. Sellest lähtuvalt on kontserni pikaajaline eesmärk hoida kahte valdkonda paindlikult suhtelises tasakaalus.

Ülevaade Nordeconi tegutsemisturgude olukorrast:

 

Eesti

Avalikud investeeringud peaksid sel aastal pisut kasvama, kuid pole selge, millises mahus õnnestub neid realiseerida. 2014-2020 eelarveperioodi toetused Eestile kasvavad küll 5,9 miljardi euroni (2007-2013: 4,6 miljardit eurot), kuid ehitusturgu puudutavate tõukefondide toetused ei suurene ning varasemaga võrreldes kasvab nende toetuste osa, mis suunatakse mittemateriaalsetesse valdkondadesse.

Suurimate riiklike tellijate (nt Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet jt) sel aastal ehituslepingute sõlmimiseni jõudvad investeeringud kogu turu kontekstis oluliselt ei kasva. Ehitajate jaoks positiivse erandina võib siiski märkida kaitseministeeriumi, kelle tegevus uute hangete läbiviimisel ja tööde tellimisel on ehitusturgu tuntavalt elavdanud. Seega jätkub Eesti ehitusturul tervikuna (eelkõige rajatiste ehitamisega seotud segmentides) suhteline paigalseis.Ehitusturu korrastumise valulik protsess jätkub. Hhoonete ehitamise peatöövõtu valdkonnas on liiga palju keskmise suurusega (aastakäive ca 15-40 miljonit eurot) ehitusteenust vahendavaid ettevõtteid.Konkurents on tihe kõikides ehitusturu valdkondades, teravnedes segmenditi tulenevalt muutuvast olukorrast. Seda näitab suurenenud keskmine ehitushangetel osalejate arv. Edukamad on need, kes suudavad tegutseda efektiivsemalt, kahjuks on suhteliselt kiiresti kasvanud nende materjalitootjate, -vahendajate ja allhankijate hulk, kes keerukates oludes püüavad ellu jääda või edu saavutada ebaausal teel, tarnides varjatud puudustega või tootesertifikaadil näidatust oluliselt kehvemate näitajatega kaupu. Ebaausa konkurentsi avaldatav surve hindadele ja ehitusteenuse kvaliteedile on tuntav. Kahjuks soodustab kõnealust tõsist probleemi ka tellijate (sh riiklike asutuste ja ettevõtete) poolt üha laiemalt viljeletav praktika, kus hangetel osalejatele esitatakse üha madalamaid kvalifitseerimistingimusi ning kvaliteedile keskendutakse pigem paberil kui sisuliselt.Vaatamata uute korterite suhtelisele kallidusele ja pankade rangetele laenutingimustele, kasvas elukondliku kinnisvara turg ka tänavu teises kvartalis, moodustades jätkuvalt ebaproportsionaalselt suure osa koguturust.Avaliku sektori tellijatega sõlmitud lepingute tingimustes sisalduvad ehitusettevõtetele ranged nõudmised, sh ehitaja poolt võetavate kohustuste suurenemine ja kaasnevad sanktsioonid, erinevad finantstagatised, pikad maksetähtajad jms on üha kontrastsemas vastuolus tagasihoidlike osalemisnõuetega. Lepingu saamine madala hinna eelduse ning väheste kvalifitseerumisnõuete tõttu on muutunud üha laiemale ringile ehitajatele suhteliselt lihtsaks, kasvatades samas oluliselt riske tellijatele lepingu täitmisel ja sellele järgneval garantiiperioodil. Seda nii finantsiliselt, tähtaegades kui ka kvaliteedis.Ehitusteenuse sisendhinnad on just hoonete ehituses viimase aasta jooksul pöördunud tõusule, mida peatöövõtjad püüdsid esmalt pehmendada järeleandmistega marginaalides, kuid tänaseks on nimetatud võimalused sisuliselt ammendunud.Oskustööjõu (sh projekti- ja objektijuhid) jätkuv puudus piirab üha enam ettevõtete teostusvõimekust. Ei ole oodata Põhjamaadesse läinud tööjõu naasmist Eesti ehitusturule. Koosmõjus eelnevaga jätkub surve töötasude tõstmisele.

Ukraina

Kontsern tegutseb Ukrainas eratellijatele suunatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega hoonete valdkonnas. Ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord piirab äritegevuseks vajalike otsuste vastuvõtmist, kuid ehitustegevus Kiievis ja selle lähiümbruses ei ole peatunud. Vaatamata sõjalisele konfliktile Ida-Ukrainas ei ole turuolukord Kiievis kontserni jaoks halvenenud võrreldes aasta või paari taguse ajaga. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes tulevikus on kontsernil tunduvalt paremad väljavaated mahtude ja ka kasumlikkuse kasvatamiseks. Ukraina valitsuse viimased jõulised otsused ümbrikupalka saava tööjõu osakaalu vähendamiseks riigis on sammud õiges suunas ning peaksid pikemas perspektiivis parandama ka kontserni positsiooni ehitusturul. Ida-Ukraina kriisi laienedes Kiievisse (mille tõenäosus on aruande koostamise ajal äärmiselt kaheldav) ollakse valmis ka tegevuse koheseks peatamiseks.

Soome

Betoonitööde alltöövõtu kõrval alustab Nordecon ettevalmistustöödega, et saada peatöövõtjaks.

Rootsi

Kontsern alustas tegevust Rootsis 2015. aasta juulis, kui ostis Rootsi äriühingu SWENCN AB. Kontsern on pidanud olulisimaks sõlmitud lepingute kvaliteetset ja tähtaegset täitmist ning maksnud seetõttu ka lõivu kasumlikkusele. Kontserni juhtkond on jätkuvalt positiivne ja näeb võimalusi jätkuvaks kasvuks ning kasumlikkuse tagamiseks.