Elektriauto on varjatult suur keskkonnasaastaja

Üllataval kombel polnud esimeste seas elektriautode tootjad, sealhulgas Teslat, mis on aastaid olnud keskkonnasõbralike investorite lemmik.

Tesla aktsia on aasta algusest tõusnud ligi 66%, kuid vastupidiselt aktsionäride portfelli hellitamisele, ei hellita Tesla nii palju planeeti. Morgan Stanley sõnul oli see nende uuringu kõige suurem üllatus.

Pank kategoriseeris kliimamuutust positiivselt mõjutavad aktsiad nelja kategooriasse: kommunaalteenused, taastuvenergiaseadmete tootjad, rohelise infrastruktuuri ja transpordiga seotud ettevõtted. Pärast seda analüüsis ja võrdles investeerimispank ettevõtteid erinevatel alustel, mille hulka kuulus ka see, kui palju vähendab ettevõtte teenuste ja toodete müümisega süsihappegaasi emissiooni.

See oli parameeter, milles Tesla koos Hiina Guoxan High-Techiga ei säranud. Morgan Stanley kirjutas, et kuigi elektriautode ja liitiumakude tootmine aitab vähendada otsesest CO2 emissiooni, siis elekter, mida kasutatakse autode käivitamiseks ja tootmiseks, tuleb suuresti fossiilkütustest. Nimelt põhineb 72% energiakasutusest Ameerikas fossiilkütustel, Hiinas 75%. Võrdluseks Eestis toodetakse põlevkivist 2015. aasta andmetel 77% elektrist.

Samas tõi Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist kirjas Äripäevale välja, et elektriauto omanikul on näiteks võimalus soetada endale taastuvatel allikatel põhinevad tootmisseadmed või tarbida 100% rohelist elektrit ning sellest tulenevalt on olukord süsihappegaasi õhkupaiskamisel drastiliselt teistsugune. "Näiteks Norra kontekstis, kus 100% elektrienergiast on taastuvatel põhinev, on loo pealkiri selgelt eksitav," kirjutas Tammist.

Teisisõnu, elektritootmine elektriautode jaoks vabastab rohkem süsihappegaasi, kui elektriautode kasutamine seda vähendab.

Morgan Stanley arvutuste kohaselt vähendab miljoni dollari suurune investeering Canadian Solarisse CO2 heitmeid aastas 15 300 tonni. Sama summa investeerimine Teslasse suurendab aga süsihappegaasi paiskamist atmosfääri aastas 0,3 tonni võrra.

Samas mainis investeerimispank uuringus, et väga vähestel ettevõtetel, kui üldse, on sada protsenti positiivne mõju keskkonnale.