• Jaga lugu:

    Börsid kukkusid, aga see pole veel kõik

    Börsid kogu maailmas langesid eile.Foto: EPA

    Kui tavaliselt räägitakse finantskirjanduses, et õige korrektsioon algab kümneportsendisest langusest, on praegused värinad maailma börsidel tavapärased.

    „Mänguaeg on läbi, lapsed,“ kommenteeris Rabobanki analüütik Stefan Koopman Financial Timesile, kui too uuris viimaste päevade börsivaringu kohta. Barclaysi panga strateegid hoiatasid, et „see ei ole veel kõik“ ning ütlesid Bloombergile, et lähipäevil panevad volatiilsust jahtivad fondid müüki veel 225 miljardi dollari eest aktsiaid.
    Kuigi maailmas on fundamentaalnäitajad head – globaalne majanduskasv ca 3 protsenti, suuremate riikide majandus siseneb pigem buumi- kui kriisifaasi ja majanduskliima peaks tänavu paranema –, on turud paljuräägitud riske aduma hakanud. Turge kõigutab pikaajaliselt paraku ikka sentiment rohkem kui fundamentaalnäitajad. Kui investorid hakkavad aduma, et kangesti pikk tõus ei saa igavesti kesta, ning hakkavad üksteise järel kasumit võtma, kerkivad languse tagant nähtavale ka selliste majanduspoliitiliste probleemide kõrvad, mida on üksjagu raskem positiivse meeleoluga ära petta.
    Hulk riske finantsturgudel
    Passiivse investeerimise lõks
    Juba Nobeli preemia laureaat ja majandusteadlane Robert Schiller hoiatas investoreid, et passiivne investeerimine on pseudeoteadus ning turgudele halb. Turul kaubeldavate fondide buum vedas miljardeid dollareid ETFidesse, kus investor saab osta nii-öelda kogu turgu, kogu indeksit. Samal ajal voolas raha aktiivsetest fondidest välja. ETF on mugav ja võrdlemisi soodne rahapaigutusviis, kuid kui seal on liiga palju raha, siis kaotab turg oma reageerimisvõime – väiksemad ohu märgid jäävad nägemata, sest raha muudkui voolab sisse ja suure laeva pööramine võtab aega. „Mis juhtub siis, kui aktsiaturgu tabab üks neid kukkumise müügilaineid? Võib tekkida doominoefekt,“ kirus Morgan Stanley välisturgude juht Hans Redeker juba möödunud aasta suvel.
    Intressipoliitika
    Praeguseks on enamik majandusanalüütikuid nentinud, et turge pani viimastel päevadel äkiliselt reageerima hirm intressimäärade liiga kiire tõstmise ees. Elame huvitaval ajal, kus pea kümme aastat on arenenud riikide keskpangad intressimäärasid jõuga madalal hoidnud, et inimesed investeerida julgeksid ja raha ringluses oleks. Selline olukord tähendab aga ka seda, et tõenäoliselt pole iga võetud laen parimal viisil läbi kaaulutud. Kui intressimäärad tõusma peaksid, satuvad löögi alla just viletsamate finantsidega ettevõtted. Seda teavad ka nende aktsionärid ja võivad neist kasumit võttes kriisi süvendada. Kui USA töötururaport indikeeris, et palgatõusu lainega võiks tasapisi tõusta inflatsioon ja selle järel intressimäärad – ja seda kohe neli korda aastas –, siis pani see investoritel käe värisema.
    Euroopas on olukord veidi teistsugune. Nimelt on Euroopa Keskpank andnud märku, et intressimäärasid enne tõsta ei saa, kui inflatsioon on „tervisliku“ 2 protsendi juurde jõudnud. Kuna euroala inflatsioon oli jaanuaris napilt 1,3 protsenti, siis on intressimäärade tõstmisest vara rääkida. Lisaks survestab keskpanka aina tugevnev euro kurss, mis pitsitab Euroopa ekspordisektorit. Meenutuseks: Fedi intresside tõstmine 2006. aastal enam kui 5 protsendi peale aitas võimendada USAst alguse saanud finantskriisi.
    Poliitiline risk jääb
    Poliitilised riskid pole kuhugi kadunud. Iroonilisel kombel arvavad näiteks CNBC ajakirjanikud, et asi, mis langustrendi veel süvendada võib, on paljukiidetud president Donald Trumpi maksureform. Kuna see vähendab ettevõtete maksumäära 35 protsendilt 21 protsendile ja jätab ka USA elanikele veidi rohkem raha kätte, võib see inflatsiooni ja seega intressimäärade tõstmist kiirendada. Poliitilised pinged on üleval ka Euroopas, kus pole sugugi selge, kuidas Brexiti-järgne Euroopa hakkab välja nägema. Samuti lisavad õli tulle Lõuna-Euroopa majanduslikud raskused, populismi tõus Ida-Euroopas ning küsimus, kas Saksamaa kantlseril Angela Merkelil on pärast rasket kuudepikkust valimiste kadalippu veel energiat tasakaalukat Euroopa politiikat juhtida või lähevad ohjad energilisemale Prantsusmaa kolleegile Emmanuel Macronile, kellel on Euroopa Liiduga hoopis radikaalsemad reformiplaanid.

    Mida teha turgude languse ajal?

    Ära mine paanikasse. Turg kukkus 5 protsenti? 50? Pikaajalise investori jaoks on normaalne, et paar korda ta portfell „pooleks“ lõigatakse. See käib mängu juurde.

    Vaata portfell rahuliku pilguga üle. Kas aktsia taga olev ettevõte on fundamentaalselt heade näitajatega? On bilanss korras? Kas trend toetab teda? Kas ettevõte on viisakas? Kas turul toimunud muutus muudab midagi ka ettevõtte jaoks – või ainult aktsia jaoks? Kui ettevõtte jaoks midagi ei muutunud ja aktsiat hoidsid rahulikult enne, siis võib rahulikult edasi hoida – või aktsiat lausa juurde soetada.

    Head langust ei tasu raisku lasta: kuna aktsiad on viimastel aastatel aina kallimaks muutunud, võib praegune langustrend nii mõnegi soodsa ostukoha pakkuda. Enne kui 5 protsenti langenud aktsiat pikemaks ajaks portfelli soetada, tuleb veenduda, kas ettevõte on seda hinda väärt.

    Finantssektori küsimus
    Paljudel investoritel on valusalt meeles, kuidas viimane finantskriis sai alguse pankade suurtest spekulatsioonidest. Kuigi regulaatorid tõmbasid pankadele pärast kriisi päitsed pähe, pole halbade laenude küsimus kuhugi kadunud. Nigelate laenudega maadlevad paljude riikide pangad ning hirm, mis saab Itaalia või Hispaania pangasektorist, pole kuhugi kadunud.
    Võlakirjad
    Intressimäärade tõstmisega käib kaasas võlakirjaküsimus. Kuna võlakirjade intressid on olnud madalate intressimäärade ajastul samuti madalad, siis tekitaks uute kõrgemate intresside tingimustes konkurentsivõimelisemate võlakirjade turule tulek soovi vanadest pageda. Ülepea on võlaküsimus maailmas kriitilise tähtsusega: kui Eesti on sisuliselt võlavaba, siis OECD raporti andmetel kasvab maailmas riikide, ettevõtete ja iseäranis majapidamiste võlakoormus. Kriisi korral viib see inimesed sügavamasse raskusesse.
    Toetusmajandus
    Peale intressimäärade kohandamise võtsid keskpankurid tarvitusele veel ühe meetme kriisis majanduse elavdamiseks: 2015 loodi võlakirjade tugiostuprogramm, mille käigus on nii USA kui ka Euroopa majandusse paigutatud triljonite dollarite väärtuses odavat raha. Maht on nii massiivne, et kellelgi pole täit arusaama, kuidas selle lõpetamine majandusele mõjuda võib. Jaanuarist vähendati Euroopas programmi mahtu 60 miljardilt 30 miljardi euro peale kuus ja tasapisi on keskpangal plaan, see toetusskeem ära lõpetada.
    Kasvu taga tegelik langus?
    Kuna aktsiaturud kipuvad nii-öelda majandusest pisut eespool käima, siis võib juhtuda, et investorid aimavad ette: seniit on käes, kuigi majandus huugab ja palgad kasvavad, on tegu lõpu algusega ning investorid tõmbavad juba turgudelt raha ühes kogunenud kasumiga välja ning jätavad turu karude hooleks. Suures plaanis teeb muret, et kuigi riikides suured majandusnäitajad paranevad, kasvab aina ka ebavõrdsus. Lisaks toovad ajast tingitud arengud – rahvastiku vananemine, digitaliseerumine, automatiseerumine ja aina kiirem oskuste ja teadmiste devalveerumine – kaasa ka varandusliku kihistumise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Metallid kukkusid halvimasse kvartalisse pärast eelmist finantskriisi
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Tööstusmetallide alamindeks on teises kvartalis langenud 26%, mis on suurima langus alates 2008. aasta lõpust. Langusele pöördusid metallid pärast Föderaalreservi 0,75protsendipunktist intressimäära tõstmist.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.