• Jaga lugu:

    Passiivse investeerimise tulevik – kommunism

    Passiivsete investorite hulga kasv võib viia valdkonna ülereguleerimiseni, kuid seni on kõige edukam majanduse vedur tehnoloogiasektor, tõdeti Investeerimisfestivalil.

    Kristjan Hänni sõnul viib passiivne investeerimine lihtsustatult öeldes kommunismi.Foto: Raul Mee
    „Passiivne investeerimine on hea nii kaua, kuni on olemas aktiivsed investorid, kes teevad vigu,“ ütles Kawe Kapitali juht Kristjan Hänni. „Kui neid ühel hetkel enam ei ole ning alles jäävad vaid passiivsed investorid, muutub turg ebaefektiivseks ja seda asutakse reguleerima – lihtsustatult öeldes viib passiivne investeerimine kommunismi,“ hindas ekspert lähima 20 aasta vaadet.
    Veduriks tehnoloogia
    Pikas plaanis nähakse majanduskasvu peamise toetajana tehnoloogiasektorit. Majandussektorite mõttes on tehnoloogia see, mis meid tulevikku viib, sõnas SEB Marketsi osakonnajuht Kristofer Vähi.
    Suurema riskiga piirkonnad on atraktiivsemad, leiab Kristofer Vähi.Foto: Raul Mee
    Hänni sõnul jääb aga börsiettevõtteid vähemaks ning seetõttu on tehnoloogiasektori ettevõtetesse õigel hetkel üha raskem investeerida. „Paljud potentsiaalsed ettevõtted ja hea tehnoloogia võetakse üle nii, et firma ei jõuagi börsile ning keegi teine sinna juurde ei pääse,“ märkis ta. „Üha enam tahetakse selliseid ettevõtteid osta varajases faasis ja näiteks ühisrahastuse abiga,“ ütles Hänni.
    Regioonide lõikes nähakse potentsiaali aga seal, kus on kõrgem risk. „Risk ja tootlus käivad käsikäes, seega on suurema riskiga regioonid tulusamad,“ nentis ta. „Arenevad regioonid võiksid olla see suund, kuhu vaadata,“ arvas Vähi.
    Eestil on vähe võlga ning see muudab msiia investeerimise atraktiivseks, leidis Romet Enok.Foto: Raul Mee
    Nähakse ka ohte
    Kõige suuremat ohtu nähakse regioonides, mida on tugevalt mõjutanud keskpankade sekkumine.
    Samuti soovitavad investorid rahapaigutamise otsuse tegemisel arvestada investeerimisobjekti võlatasemega. „Tavaliselt ei kasutata laenusid otstarbekalt, vaid ostetakse võlakirju tagasi või makstakse juhatusele preemiat,“ ütles LHV aktiivselt juhitud pensionifondide fondijuht Romet Enok. „Seega tasubki alati vaadata, milline on ettevõtte võlatase ning siis, milline on nende klientide võlatase.“
    Eestisse investeerimist peab aga Enok potentsiaalikaks. „Fondide ja investorite eesmärk on kasumi teenimine, Eestil on vähe võlga ning see muudab meid atraktiivseks,“ arvas ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Haigekassal saab raha otsa, Confido omanik pakub lahendusi
Köögimööbli tootja suurendas käivet ja maksab dividendi
Ühekordne maks või maksulangetus: millise lahenduse on leidnud energiakriisile teised Euroopa riigid
Raadiosaated
Kõrgkoolid ilmselt tegevuse kokkutõmbamisest ei pääse
Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ei usu, et Eesti kõrgkoolidel õnnestub tänavu vastuvõttude ja õppekavade kärpimist vältida, sest otsused tuleb langetada juba lähiajal, kuid riik ei võtnud äsjast lisaeelarvet koostades koolidele raha juurde leidmist isegi arutusele.
Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel ei usu, et Eesti kõrgkoolidel õnnestub tänavu vastuvõttude ja õppekavade kärpimist vältida, sest otsused tuleb langetada juba lähiajal, kuid riik ei võtnud äsjast lisaeelarvet koostades koolidele raha juurde leidmist isegi arutusele.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Kõik arvamuslood
Investor
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Kõik investeerimisteemad
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Juhtimine
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik juhtimise artiklid
Kõik artiklid
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisuturundus
Sisuturundus
Suur lugu
Riikidevaheline sahkerdamine loksutab Eesti suurimat laevatootjat Ettevõte ootab riigilt suuremaid eksporditagatisi
Sammhaaval impeeriumini. Eesti erameditsiini kuningas sööb konkurente ja võtab pardale investorid
Raske vähidiagnoosi saanud omanik otsib edukale firmale ostjat. Kuid maailm ei lase leida
Kõik suured lood
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kohtuvaidluses aitab PR teha sõnumid lihtsaks ja arusaadavaks
Oskamatus avalikkusega suhelda võib viia suurprojektid hingusele ning kahjustada kohtuvaidluse kulgu, nagu oleme näinud näiteks Tartu tselluloositehase loos. Samas annab suhtekorralduse nüansside tundmine läbirääkimistes ja vaidlustes olulisi eeliseid.
Oskamatus avalikkusega suhelda võib viia suurprojektid hingusele ning kahjustada kohtuvaidluse kulgu, nagu oleme näinud näiteks Tartu tselluloositehase loos. Samas annab suhtekorralduse nüansside tundmine läbirääkimistes ja vaidlustes olulisi eeliseid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Maa-ameti andmete anomaalia tekitas tormi veeklaasis
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.