Eksperdid soovitavad kinnisvarasse investeerida ja avaldavad parimad objektid

Samas on Aroni sõnul oluline valida, milistesse objektidesse investeerida. „Investeerin sinna, kus ma tunnen, et saan hoolimata majanduses toimuvast rahulikult magada,“ tõdes ta ja lisas, et tema puhul on selleks 12-20 ruutmeetrised üürikorterid. „Raskes majandusolukorras jääb inimestel raha vähemaks ja nõudmised langevad – nad on nõus elama ka väiksema pinna peal,“ põhjendas ta.

Sama loogikat järgib kinnisvaraobjektide valikul ka Tartus tegutsev 160 üürilepingut omav investor Ergo Mõttus. „Minu üürnikest kolmveerand on tudengid, kes maksavad hästi, hoolimata sellest, mis seisus on majandus,“ viitas ta sellele, et õppurid on rahul väiksema elupinnaga, kuid vajavad ülikooli tulles seda igal juhul.

Ka Aron hindab heas kinnisvaraobjektis ülikoolide lähedust, mida võib asendada ka mõne suure tööandja lähedus, kes meelitab enda juurde elupinda vajavat välistööjõudu.

Aroni sõnul peaks iga kinnisvaraobjekt olema kenasti sisustatud, et olla edukas ka kasvava pakkumise tingimustes. „Samuti peaks objekt olema murevaba, näiteks juhtmed korralikult vahetatud ning objektil peaks olema ka toimivad tehnokommunikatsioonid,“ ütles ta. „Hea ei ole väike odav korter väikeses puumajas, kus keldris on muldpõrandad, vamm, hallitus ja mädanik,“ lisas ta.

Aroni sõnul peaks objekti valikul arvestama ka seda, et investor saaks täies mahus selle omanikuks. „Kui sa seda ei saa, siis on risk, et naabrid pole remondist niivõrd huvitatud kui sina ning nad sõidavad sinu kulul liugu,“ kirjeldas ta riske. „Mõni elanik võib leppida ka välikemmergus käimisega, olgugi et seda pole tükk aega kasutatud ning sel juhul ongi sul valik, kas arendad elupinna oma kuludega välja või oled lõksus.“

Veel vaatab Aron seda, milline on objekti läheduses transpordivõrgustik.

Mõttus peab kõige paremateks arendusobjektideks tühjasid krunte, kuhu saab projekti peale mõelda. „Kui osta vana maja, võib juhtuda, et kõike ei saa säilitada ning renoveerimisel tuleb palju välja vahetada – see muudab kogu objekti kallimaks,“ viitas ta ehituslikele riskidele. „Vanade majade puhul on alati hästi palju üllatusi,“ tõdes ta. Samuti tuleb Mõttuse hinnangul lisariskina arvestada, et kui investeerimisobjekte tekib piisavalt paju, ei pruugita suuta rahavoogusid enam nii hästi juhtida.

Aron aga ehitusriski liigselt ei tähtsusta. „Kõik, mis ehituse käigus lagede vahelt välja tuleb, on lühiajaline kulu,“ oponeeris ta. „Inflatsioon töötab meie kasuks ning täna renoveeritav asi on aastate pärast palju kallim.“

Üürnikest tulenevaid riske investorid aga väga suureks ohuks ei pea. „Kui üürite kortereid tudengitele, kuidas siis nende korraldatavatesse pidudesse suhtute?" uuriti investoritelt. Mõttuse sõnul on ta selle probleemiga tegelemiseks palganud halduri ning ka üürilepingutes on sees punktid, mis jätavad üürijale teatava garantii.