Ühisrahastusprojektid, kus peitub praegu tootlus

„Minu portfelli on alles jäänud kolm portaali, kõige suurema osakaaluga on seal Mintos, siis tuleb Omaraha ja natuke hoian raha ka CrowdEstate’is,“ ütles ühisrahastusinvestor Kristi Saare Investeerimisfestivalil.

Samasse varaklassi investeeriv Taavi Pertman investeerib veel vaid kahe ühisrahastusportaali kaudu.

„Nendeks on Omaraha ja Mintos, sest seal on kõige parem tootlus,“ rääkis Pertman, kes alla 12protsendist ühisrahastusprojekte ei vaata.

Kuigi portaale valitakse hoolikalt, peitub ekspertide sõnul ühisrahastuses ka praegu väga hea tootlus. „Saab jätkuvalt väga head tootlust ning seda väikese aja ja vaevaga,“ märkis Saare.

Samal seisukohal on finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi, kes on ühisrahastusse investeerinud üle 350 000 euro ja seda nelja portaali vahendusel. „Riskiga korrigeeritult on selles varaklassis praegu väga head investeerimisvõimalused,“ ütles ta.

Saare soovitas enne projektide valimist nendega päriselt tutvuda. „Mina vaatan, kes on arendaja, kuhu arendatakse ja muud sellist,“ rääkis ta. „Vaatan suuremaid ja tuntumaid arendajaid ning leian, et liigselt optimistlik on vaadata väikelinnades tehtavate kõrge ruutmeetrihinnaga objekte, kus risk ja tootlus ei pruugi kooskõlas olla.“

Saare tõi näitena, et pealtnäha turvalisena tunduvad hüpoteeklaenud ei pruugi seda alati olla. „Hüpoteek määratakse hindamisakti alusel, kuid tuleb arvestada, et realiseerimisel on vaja teist poolt, kes on objekti valmis ära ostma,“ viitas ta likviidsusriskile.

Liivamägi ja Saare rõhutasid, et investeeringute valimisel on mõistlik vaadata, kuidas heade ja halbade stsenaariumide realiseerumiel tulu investori ja arendaja vahel jaotub. „Mulle ei meeldi investeeringud, kus tulu on fikseeritud, kuid risk lahti jäetud,“ kinnitas Liivamägi.

Tarbimislaenude puhul soovitas Saare ühte portaali liigselt mitte ära armuda. „Mina tulin Bondorast välja, sest administratsiooni ja halduskulu ei olnud kõike seda vaeva väärt ning näiteks Twinos muutus risk ebamõistlikuks,“ rääkis ta portaalidest, mille on oma portfellist välja visanud.

Samuti soovitas Saare koguda Eesti Panga kodulehelt tarbimislaenude kotha ajaloolist infot, mis võimaldab läbi arvutada kõige mustemad stsenaariumid halval ajal. „Tarbimislaenudega jäädakse esimesena hätta, kodulaene vähemalt üritatakse maksta,“ kirjeldas ta võimalikku riski.

Ka Liivamägi peab tarbimislaenude puhul suurimaks riskiks vastaspoole krediidiriski. „Selle vastu olen valmistunud nii, et tegin Exceli potentsiaalse tuluga, kuid võtsin arvesse ka numbriliselt mõõdetavad riskid ning korrigeerisin tulu nendega ära,“ rääkis ekspert.

Kuigi eksperdid soovitavad ühisrahastuse kaudu investeeritavatesse laenudesse sisse vaadata, ei välista nende hinnangul seda automaatpakkujate kasutamine. „Alati on võimalik valida, kuhu raha automaatpakkuja kaudu läheb, milline on soovitav intressimäär ning teised kriteeriumid,“ selgitas Liivamägi. „Mul on kontroll selle üle, kuhu raha läheb, samas kui eraldi projekte valides oleks ajakulu liiga suur – seepärast on automatiseeritud strateegia hea,“ tõdes ta.

Samas soovitavad eksperdid portaali enda valmistatud strateegiatega ettevaatlikud olla. „Nendes võivad suvalised laenud sees olla, näiteks Bondora suunab investorite raha sel kombel sinna, kuhu neil on vaja,“ tõdes Liivamägi.

Saare tõi ühe võimaliku tootluskohana esile pikaajalised laenud. „Üldiselt nendesse kardetakse investeerida, mis tähendab, et seal on pakutavad intressid kõrgemad,“ selgitas ta. „Samuti on pikaajalistel laenudel tihti järelturg, samas kui lühiajaliste laenude intressid on nii madalad,“ lisas Saare. Ta tõdes, et pikaajaliste laenude puhul tuleb alati arvestada, et raha on ka suurema ajaperioodivältel kinni.