Artikkel
  • Bill Gates (pildil) lükkas noorena oma kohustuste täitmist edasi ja kukkus selle pärast ka Harvardi ülikoolist välja.Foto: EPA
    Kuula

    Millistest harjumustest on loobunud Bill Gates, Elon Musk ja Mark Cuban?

    Harjumused ja rutiinid on väga võimsad. Nad aitavad meid iga päev ning võimaldavad meil vähem otsuseid teha. Samas ei ole iga harjumus hea ning kehvad harjumused võivad sind elus tagasi hoida.

    Meil kõigil on halbu harjumusi. Bill Gates, Elon Musk ja Mark Cuban on samuti kehvade harjumustega pidanud võitlema. Selleks, et saavutada edu, pidid nad selle võitluse võitma.
    Bill Gates – tööde homse varna lükkamine
    Kas sa lükkad tihtipeale asju edasi ning teed neid viimasel minutil? Nii tegi noorena ka Bill Gates.
    Microsofti kaasasutaja tegi Harvardi ülikoolis oma asjad valmis alati viimasel minutil. Vahel ei saanud need üldse valmis ning see on ka põhjus, miks ta pärast kahte aastat ülikoolist välja langes.
    „Inimesed arvasid, et see on naljakas,“ ütles ta Nebraska-Lincolni ülikooli tudengitele. „See oli minu positsioon – ma ei teinud mitte midagi enne viimast minutit.“
    Miljardär sai ettevõtlusmaailmas külma duši – tähtaegadest tuli kinni pidada ning see võimaldas ka rohkem teenida. „Keegi ei kiitnud mind selle eest, kui ma tegin asju viimasel minutil,“ ütles Gates. Ta proovis seda harjumust muuta ning matkida oma koolikaaslasi, kellel oli alati kõik õigeks ajaks tehtud.
    Tal on jätkuvalt selles osas veidi tööd teha ning ta tunnistab, et asjade edasilükkamine on väga halb harjumus.
    „Shark Tanki“ staar Kevin O’Leary soovitab inimestel järgida 15 minuti reeglit. „Tee iga 15minutiline osa oma päevast tähtsaks. Küsi endalt, kas su tegevus on ka kuidagi kasulik. See teeb tegevuse lõpetamise lihtsamaks,“ ütles ta.
    Elon Musk – kofeiinisõltlane
    Tesla asutaja tunnistas hiljuti, et teeb nädalas kokku 120 tundi tööd, mille tõttu saab ta vähe magada. Selleks, et unepuudusega toime tulla, kasutas Musk kofeiini.
    „Oli aegu, kus ma jõin päevas ära umbes kaheksa dieet-koolat päevas,“ ütles Musk Saksamaa ajakirjale Auto Bild 2014. aastal. „Praegu joon umbes ühe või kaks purki päevas. See pole nii hull.“
    Ta on pidanud toime tulema ka kofeiinisõltuvusega. „Ma tarbisin nii palju kohvi, et ma sattusin tõsiselt sõltuvusse,“ ütles Musk. „Seda oli liiga palju ja see ei mõjunud hästi.“
    Terviseeksperdid ütlevad, et liiga suurtes kogustes kofeiini tarbimine suurendab ärevust ja stressitaset. Samuti tekitab see nii-öelda kurnatuse tsüklid, mille tõttu tuleb veelgi rohkem kohvi tarbida. See hakkab aga negatiivselt mõjutama sinu und, mis tekitab järgmisel päeval veelgi enam väsimust.
    Kohvi võiks asendada näiteks veega. Lisaks sellele tasub kohvist loobuda järk-järguliselt.
    Mark Cuban – kehv suhtleja
    Karjumine ei ole hea viis, kuidas oma seisukohta kellelegi selgeks teha. Mark Cuban pidi seda oma 20ndates raskemat teed pidi õppima.
    „Ma karjusin oma äripartneri Martin Woodalli peale,“ tunnistas Cuban hiljuti. Mehed asutasid arvutisüsteemide ettevõtte MicroSolutionsi ning vaidlesid pidevalt selle üle, kuidas on parem firmat juhtida. „Me ajasime üksteist hulluks,“ kirjutas Cuban oma blogipostituses. „Ta rääkis koguaeg sellest, kui lohakas ma olen. Ma panin samaga vastu, sest nägin, et ta magab häid võimalusi maha.“
    Cuban õppis lõpuks, et karjumine teeb rohkem halba kui head. „See lihtsalt suurendab stressi,“ nentis ta. „Kui sa suurendad stressi, siis väheneb produktiivsus, kasumlikkus ja konkurentsivõime.“
    LinkedIni tegevjuhi Jeff Weineri sõnul on tööturul interpersonaalsest intelligentsusest vajaka. Õnneks on see midagi, mida on võimalik õppida ja erinevatel elualadel kasutada. Püüa tähele panna, milline on sinu hääletoon ja kehakeel. Kindlasti tuleks kuulata rohkem kui rääkida.
  • Hetkel kuum
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.