Mait Kraun • 17 november 2018
Föderaalreservi juht Jerome Powell on sattunud mitu kordi USA presidendi Donald Trumpi kriitika alla.  Foto: EPA

Föderaalreserv võib teha katastroofilise vea

Võlakirjakauplejad annavad Föderaalreservile (FED) märku, et keskpank võib teha rahapoliitikas suure vea, kirjutab Bloomberg.

Nad ei räägi ainult intressimääradest. Palju põletavam probleem on nende jaoks see, mida Föderaalreserv teeb kriisi ajal ostetud võlakirjadega. Alates eelmise aasta oktoobrist on keskpank stabiilselt USA riigivõlakirju ja kinnisvaraga tagatud võlakirju müünud. Selle mõju hakkab alles nüüd ilmnema.

FEDi ametnikud teatasid pärast eelmisel nädalal toimunud kohtumist, et nemad võlakirjaturul tekkinud probleemides süüdi ei ole. Suur osa Wall Streetist ei ole aga rahapoliitikutega nõus.

Pangandussüsteem jookseb rahast tühjaks

Kõige valjemad kriitikud ütlevad, et kui FED võlakirjade müüki ei peata või ei aeglusta, siis võib see pangandussüsteemist suure osa rahast välja viia. See tekitaks finantsturgudel volatiilsust ning teeks intressimäärade kontrollimise raskemaks. See kõik võib levida aga suuremale laenuturule ning viia laenukulud üles. See võib majandust märkimisväärselt aeglustada.

„Föderaalreserv ei tunnista oma viga,“ ütles investeerimisfirma TD Securitiesi globaalse intressimäärade strateegia juht Priya Misra. „Kui FED jätkab oma bilansi vähendamist, siis muutuvad reservid väga napiks.“

FED ei ole teada andnud, millal võidakse oma bilansi vähendamine peatada. Priya Misra hinnangul kestab see 2019. aasta detsembrini, aga ta ei oleks üllatunud, kui see varem juhtub. Kui FED jätkab võlakirjade müügiga praeguses tempos, siis langeks nende bilanss järgmise aasta lõpuks 3,7 triljoni dollarini. Praegu on FEDi bilanss 4,1 triljonit dollarit ning kõigi aegade tipus oli see 4,5 triljonit. Enne kriisi ulatus bilansi maht vaid 900 miljardi dollarini.

Keeruline probleem

Seega on küllaltki kummaline mõelda, et praeguse bilansitaseme juures tekiks USA pangandussüsteemis rahaprobleem. Mehaanika, mida Misra ja teised eksperdid kirjeldasid, on keeruline ja sellest on raske aru saada.

Kui panna kogu teema maakeelde, siis see kõlaks umbes nii: Föderaalreservi võlakirjaostud (või kvantitatiivne lõdvendamine) pumpasid pangandussüsteemi triljoneid dollareid ning see aitas majandust pärast finantskriisi toetada (FED ostis võlakirju pankadelt ning maksis nende eest pankade reserve krediteerides). Nüüd, mil majandus on paremas seisus, on Föderaalreserv seda raha süsteemist välja imemas. Praegu müüb keskpank iga kuu maksimaalselt 50 miljardi dollari eest võlakirju.

Probleem on selles, et pärast finantskriisi kehtestatud reeglid (näiteks Dodd-Frank ja Basel III) on pannud panku neid reserve kasutama – nendega täidetakse karmistatud kapitalinõudeid. Just need jõud tekitavad reservide puuduse, mille tõttu on pankadel vaja lühiajalist rahastust. Pärast seda, kui FED ostetud varade mahtu vähendama hakkas, on reservid kahanenud enam kui poole triljoni dollari võrra, selgub Barclaysi panga andmetest.

Föderaalreserv ei arvesta pankadega

„Praegust seisu dikteerivad regulatsioonid,“ ütles Credit Suisse'i intressimäärade kauplemisstrateegia juht Jonathan Cohn. Tema hinnangul on kõrge kvaliteediga likviidsete varade (sinna hulka kuuluvad ka reservid) maht USA kaheksas tähtsaimas pangas langenud enam kui 15 protsenti (alates sellest, mil FED alustas võlakirjade müügiga). „Pangad on praegu heas positsioonis, aga aja jooksul võib see neid survestama hakata,“ lisas ta.

RBC Capital Marketsi USA intressimäärade strateegia juht Michael Cloherty on samuti mures. Kõige suurem risk seisneb tema sõnul selles, et Föderaalreserv ei võta pankadele tekkinud survet arvesse, mille tõttu võivad lühiajalised intressimäärad järsult kõikuma hakata.

„Mingil hetkel on vaja kõik reservid luku taha panna, et regulatsioone järgida, ning see võib tekitada rahapuuduse,“ nentis ta. „Kui FED jätkab bilansi vähendamisega, kuni näha on juba stressimärke, siis on küsimus, kui kole see stress olema saab. Ma arvan, et päris kole.“

Hetkel kuum