Artikkel
  • Föderaalreservi juht Jerome Powell on sattunud mitu kordi USA presidendi Donald Trumpi kriitika alla.Foto: EPA
    Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Föderaalreserv võib teha katastroofilise vea

    Võlakirjakauplejad annavad Föderaalreservile (FED) märku, et keskpank võib teha rahapoliitikas suure vea, kirjutab Bloomberg.

    Nad ei räägi ainult intressimääradest. Palju põletavam probleem on nende jaoks see, mida Föderaalreserv teeb kriisi ajal ostetud võlakirjadega. Alates eelmise aasta oktoobrist on keskpank stabiilselt USA riigivõlakirju ja kinnisvaraga tagatud võlakirju müünud. Selle mõju hakkab alles nüüd ilmnema.
    FEDi ametnikud teatasid pärast eelmisel nädalal toimunud kohtumist, et nemad võlakirjaturul tekkinud probleemides süüdi ei ole. Suur osa Wall Streetist ei ole aga rahapoliitikutega nõus.
    Pangandussüsteem jookseb rahast tühjaks
    Kõige valjemad kriitikud ütlevad, et kui FED võlakirjade müüki ei peata või ei aeglusta, siis võib see pangandussüsteemist suure osa rahast välja viia. See tekitaks finantsturgudel volatiilsust ning teeks intressimäärade kontrollimise raskemaks. See kõik võib levida aga suuremale laenuturule ning viia laenukulud üles. See võib majandust märkimisväärselt aeglustada.
    „Föderaalreserv ei tunnista oma viga,“ ütles investeerimisfirma TD Securitiesi globaalse intressimäärade strateegia juht Priya Misra. „Kui FED jätkab oma bilansi vähendamist, siis muutuvad reservid väga napiks.“
    FED ei ole teada andnud, millal võidakse oma bilansi vähendamine peatada. Priya Misra hinnangul kestab see 2019. aasta detsembrini, aga ta ei oleks üllatunud, kui see varem juhtub. Kui FED jätkab võlakirjade müügiga praeguses tempos, siis langeks nende bilanss järgmise aasta lõpuks 3,7 triljoni dollarini. Praegu on FEDi bilanss 4,1 triljonit dollarit ning kõigi aegade tipus oli see 4,5 triljonit. Enne kriisi ulatus bilansi maht vaid 900 miljardi dollarini.
    Keeruline probleem
    Seega on küllaltki kummaline mõelda, et praeguse bilansitaseme juures tekiks USA pangandussüsteemis rahaprobleem. Mehaanika, mida Misra ja teised eksperdid kirjeldasid, on keeruline ja sellest on raske aru saada.
    Kui panna kogu teema maakeelde, siis see kõlaks umbes nii: Föderaalreservi võlakirjaostud (või kvantitatiivne lõdvendamine) pumpasid pangandussüsteemi triljoneid dollareid ning see aitas majandust pärast finantskriisi toetada (FED ostis võlakirju pankadelt ning maksis nende eest pankade reserve krediteerides). Nüüd, mil majandus on paremas seisus, on Föderaalreserv seda raha süsteemist välja imemas. Praegu müüb keskpank iga kuu maksimaalselt 50 miljardi dollari eest võlakirju.
    Probleem on selles, et pärast finantskriisi kehtestatud reeglid (näiteks Dodd-Frank ja Basel III) on pannud panku neid reserve kasutama – nendega täidetakse karmistatud kapitalinõudeid. Just need jõud tekitavad reservide puuduse, mille tõttu on pankadel vaja lühiajalist rahastust. Pärast seda, kui FED ostetud varade mahtu vähendama hakkas, on reservid kahanenud enam kui poole triljoni dollari võrra, selgub Barclaysi panga andmetest.
    Föderaalreserv ei arvesta pankadega
    „Praegust seisu dikteerivad regulatsioonid,“ ütles Credit Suisse'i intressimäärade kauplemisstrateegia juht Jonathan Cohn. Tema hinnangul on kõrge kvaliteediga likviidsete varade (sinna hulka kuuluvad ka reservid) maht USA kaheksas tähtsaimas pangas langenud enam kui 15 protsenti (alates sellest, mil FED alustas võlakirjade müügiga). „Pangad on praegu heas positsioonis, aga aja jooksul võib see neid survestama hakata,“ lisas ta.
    RBC Capital Marketsi USA intressimäärade strateegia juht Michael Cloherty on samuti mures. Kõige suurem risk seisneb tema sõnul selles, et Föderaalreserv ei võta pankadele tekkinud survet arvesse, mille tõttu võivad lühiajalised intressimäärad järsult kõikuma hakata.
    „Mingil hetkel on vaja kõik reservid luku taha panna, et regulatsioone järgida, ning see võib tekitada rahapuuduse,“ nentis ta. „Kui FED jätkab bilansi vähendamisega, kuni näha on juba stressimärke, siis on küsimus, kui kole see stress olema saab. Ma arvan, et päris kole.“
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.