Equinori aktsionäre ootab dividendisadu

"Saime eelmise aasta jooksul kasvavat tulu ja kasumit. Pärast viimaste aastate tugevat kasvu tegi juhatus ettepaneku suurendada kvartali dividendi 13%, kuni 0,26 dollarini aktsia kohta, ”ütles Equinori president ja tegevjuht Eldar Sætre pressiteates.

Kuigi prognooside järgi oleks pidanud Norra energiaettevõte Equinor neljandas kvartalis teenima 4,8 miljardi dollari suuruse ärikasumi, jäi tegelik tulemus (4,4 mld) veidi ootustele alla. Selle põhjuseks tõi Equinor Brenti toornafta hindade järsu kukkumise neljandas kvartalis, millel oli ühekordne negatiivne efekt kasumile. Prognoosi täitmist takistasid ka suurenenud uurimistööde kulud, madalamad rafineerimistehaste ja kauplemismarginaalid ning 42 protsenti kasvanud tööjõukulud.

Siiski olid tulemused võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga muljetavaldavad, ettevõtte puhaskasum kasvas 1,7 miljardilt 2,6 miljardile eurole ehk ligi kolmandiku. Aastases võrdluses kasvas puhaskasum 2018. aastal koguni 64%, 4,6 miljardilt 7,5 miljardile. Ettevõtte käive kasvas nii kvartali- kui ka aastases lõikes ligi kolmandiku, ulatudes 79 miljardi dollarini aastas.

"Suutsime genereerida korraliku rahavoo. Nafta hinna 71 dollarit barreli kohta tekitasime kogu aasta jooksul vaba rahavoogu üle 6 miljardi dollari. Oleme teinud ka mitu väärtust lisavat tehingut, mis tugevdasid meie finantspositsiooni ja vähendasid netovõla suhte 29 protsendilt 22,2 protsendile, ”ütles Sætre. Järgneva kahe aasta jooksul suudab ettevõte tekitada 14 miljardi dollarilise rahavoo.

Norra riigile 67% ulatuses kuuluv Equinor ehitab järk-järgult kasumlikku portfelli ka taastuvenergia valdkonnas, püüeldes keskkonnasäästlikkuse poole ja jätkates investeeringuid rohelise energia projektidesse. 2025. aastani käivituvate projektide puhul on oodata 30% väiksemaid CO_2-heitmeid barreli kohta kui praeguse toodangu puhul. 2018. aastal alustati seitset uut projekti, mis annavad Equinorile rohkem kui 1 miljardit barrelit varusid. Tootmist alustati Aasta Hansteenis, Oseberg Vestflankenis, Big Footis ning päikeseenergia ettevõttes Brasiilias. Keskkonnasõbralikumaks muutmise näitena toob ettevõte esile USAs Massachusetsis võidetud avamere tuuleenergia pakkumise.

Ajalugu näitab, et naftakriisid panevad tootjaid kontsentreeruma uutele tehnoloogiatele ja investeerima efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutumisse.

Et kriisidel on olnud edasiviiv jõud naftatööstuses, on ajaloost näha juba eelmise sajandi viimastel aastakümnetel, mil nafta hind langes hoogsalt. Kui nafta hind oli 1980ndate alguses jõudnud 40 dollarini barrel, võttis trend uue suuna ja hinnalangus kestis ligi kakskümmend aastat, kukutades naftabarreli hinna 10 dollarile.

Suurte naftafirmade juhid arvasid toona, et hind jääbki pikaks ajaks madalaks ning loobusid suurematest investeeringutest. Eriti uskusid nafta hinna madalaks jäämist Exxon Mobili toonane juht Lee Raimond ja BP juht John Brown, just nende ajal vähendati nii uuringute kui ka otsinguteks vajalike tööde eelarvet 50% . Vähenenud investeeringud sai suurimaks põhjuseks, miks uuel sajandil hakkas nafta hind kiirelt tõusma.

Praegu teeb Equinori aktsia hind teistele suurematele konkurentidele, nagu Exxon Mobil, Chevron ja Royal Duch, pikalt ära. Nimelt alates naftakriisi ajast 2014 liikusid kolme aasta jooksul suuremate naftatootjate aktsiate hinnad üsna üksmeelselt kenasti sünkroonis üles-alla, kuid 2017. aasta teisest poolest rebis Equinori aktsia võimsalt ette, näidates suuremat kasvu kui konkurendid. Kasum aktsia kohta (EPS) on 2,27 USA dollarit.

Aktsia kaupleb Oslo börsil ja selle hind on aasta algusest tõusnud 11%. Eile langes aktsia hind 1,4 protsenti ja see maksis 196,75 Norra krooni.