Toornafta hind kerkis kolme kuuga 32%

Naftapuurtornid Iraani Soruši naftaväljadel Pärsia lahes.   Foto: Scanpix/REUTERS/Raheb Homavandi

USA toornafta hind tegi oma suurima tõusuga kvartali alates 2009. aastast, kui nafta hind on aasta algusest tõusnud 32%, vahendab CNBC.

USA Lääne-Teksase naftasegu (WTI) futuuride hinnad kerkisid reedel 1,4% võrra 60,14 dollarini barrelist, mis tähendab, et WTI naftasegu on tõusnud käesoleval aastal 32%.

Brenti toornaftasegu mai futuuride hinnad tõusid reedel 57 senti 68,39 dollarini barrelist, mis märkis Brenti naftale 27% suurust hinnakasvu esimeses kvartalis.

Mõlema naftasegu osas on tegemist suurima kvartaalse tõusuga alates 2009. aasta teisest kvartalist, kui nafta hind kerkis ligikaudu 40%.

Nafta hinda on käesoleval aastal toetanud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) ja Venemaa lubadus kärpida nafta tootmist sel aastal 1,2 miljoni barreli võrra päevas.

“OPEC+ tootjate poolt tehtud toodangukärped on peamine põhjus, miks nafta hind on teinud järsu taastumise pärast eelmise aasta viimase kvartali järsku 38%-list hinnalangust,” ütles Saxo panga toorainete strateeg Ole Hansen.

Ühendkuningriigi Barclay’si pank ütles reedel, et nafta hinnad “liiguvad teises kvartalis tõenäoliselt veel ülespoole, nii et teise kvartali keskmine Brenti nafta hind tuleb 73 dollarit barrelist (65 dollarit WTI) ning terve aasta keskmiseks hinnaks tuleb 70 dollarit barrelist.”

CNBC kirjutab, et OPEC-i juhtiv tootja Saudi Araabia eelistab kärbete säilitamist terveks käesolevaks aastaks, kuid Venemaal on väiksem huvi hoida kärpeid jõus ka pärast septembrit.

Siiski ei ole analüütikute sõnul OPEC+ toodangu kärped ainus põhjus naftahindade tõusuks, vaid seda mõjutavad ka USA sanktsioonid OPEC-i liikmetele Iraanile ja Venetsueelale.

Hoolimata taas tõusvatest hindadest, on analüütikud samal ajal mures selles osas, et maailma majanduskasvu aeglustumise tõttu ka nõudlus nafta järele väheneb.

Jaga lugu:
Hetkel kuum