Indrek Mäe • 12 aprill 2019

Puusepp: kõik valmistuvad Lidli tulekuks. Meie ka

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp  Foto: Andres Haabu

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp ütles, et kõik turuosalised valmistuvad juba mõnda aega Lidli turule tulekuks, nemad sealhulgas, aga karta pole midagi.

„Konkurentsiga tuleb arvestada, aga seda ei tasu karta. Tuleb teha lihtsalt õigeid asju õigesti,“ ütles Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Kaubamaja tulemustele otsa vaadates jääb silma, et suurendasite küll müügitulu, kuid koondkahjum suurenes 2 miljoni euro võrra. Oli see teie jaoks ootuspärane ja kas olete selle numbriga rahul?

Meie jaoks olid tulemused igati ootuspärased ja planeeritud. Siin ei olnud midagi üllatuslikku. Need vastasid meie plaanidele, nihked ühes või teises suunas polnud märkimisväärsed. Me ise hindame seda tulemust positiivseks.

Te toote välja, et kahjumi suurenemise tingis dividendidelt arvestatud tulumaks 6,5 miljonit eurot. Eelmisel aastal samal ajal samal aja oli dividendidelt makstav tulumaks 6,2 miljonit eurot – tegelikult see vahe on ainult 300 000 eurot. Kust see ülejäänud 1,7 miljonit eurot siis tuli?

Täna just on see päev, kus aktsionäride kontodele dividendid laekuvad. Me maksame dividende peaaegu 29 miljonit, mis on kõikide aegade kõige suurem dividend ja tulumaks sealt on suurusjärku 6,5 miljonit. Suurenemine on tõesti 300 000, nagu te ütlesite, aga siin tuleb veel terve rida muid asju, mis maksueelset kasuminumbrit muudavad. Näiteks eelmise aasta baasis oli meil erakorraline tulu esimeses kvartalis kinnisvarasegmendis, kus oli Lätis müüdud kinnisvaralt tulu 400 000 eurot. Seda sel aastal pole.

Teine muutus, mis umbes samas suurusjärgus mõjutas kasumi vähenemist, oli selle aasta jaanuarist börsiettevõtetele kohanduv kohustuslik uus raamatupidamispõhimõte ja selle järgi oli ka kasumi vähenemine umbes 400 000. See puudutab kasulike rendilepingute teistsugust kajastamist bilansis. Olime arvestanud ka sellega, et mitmed projektid, mis eelmise aasta lõpus või teisel poolel said käivitatud, nende käivitusperiood veel kestab, näiteks T1, mis on hüpermarket, või Kolde Selver või siis meie e-poe logistikakeskus. Investeeringud on tehtud, kulud on tehtud, kulud jooksevad, aga täisvõimsus ei ole veel saavutatud. Neid tegureid on päris palju ja me oleme selle kõigega arvestanud.

Te kirjutate aruandes, et jätkuvalt on positiivset mõju avaldanud investeeringud, mis on võimaldanud kokku hoida halduskulusid ja töötajate töötunde. Mis investeeringuid te täpsemalt silmas peate?

Väga mitmesuguseid. Võib-olla kõige lihtsamini arusaadavad on näiteks investeeringud selveekspressidesse – iseteeninduspuldid –, me oleme oma müügipinda suurendanud, uusi poode avanud, aga töötajate arv ei ole sellega samas tempos kasvanud. Töötajate arv on jätkuvalt 4300 inimest.

Kas tehnoloogia areng tähendab ka seda, et ühel hetkel hakkate töötajate arvu vähendama?

Kui jääda samade mahtude juurde, siis kindlasti, aga meil on ikkagi plaanis kasvada. Seega ma ei usu, et me töötajate arvu lausa saame vähendada. Me saame suurendada efektiivsust, maksta nendele töötajatele, kes meie juures töötavad, järjest suuremat palka. Aga töötajate arvu vähenemist iseenesest ma ei prognoosi.

Ma saan aru, et te panustate oma tugevustele – supermarketitel ja kaubamajal läheb hästi. Mitte nii hästi ei lähe auto- ja jalatsikaubandusel. Kas seal on mingisuguseid muutusi plaanis?

No päris nii ei ole, supermarketitel läheb meil tõesti hästi, kasv oli esimese kvartaliga 5,9 protsenti. Kui panna sinna vastu Eesti statistika, mis on küll kahe kuu kohta, siis segmendi kasv oli 5,2 protsenti, nii et meil on õnnestunud turust jälle kiiremini kasvada. See, et supermarketitel läheb hästi, vastab tõele, sama ka kaubamaja kohta.

Autokaubanduses oli küll meil väike langus 4,5 protsenti, aga kui arvestada seda, kuidas autoturg tervikuna on käitunud, näiteks Eestis registreeriti uusi autosid kahe kuuga umbes 7,2 protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal, siis autoturu tõus on praegu peatunud ja see on pöördunud langusesse. Selle 4,5protsendise languse juures oli meil eelmisel aastal vastu panna suhteliselt suured riigihanked Lätis, neid sel aastal ei olnud. Nii et tegelikult see pool, mis te ütlesite, et autokaubanduses nii hästi ei lähe, see päris tõele ei vasta. Enda arvates oleme päris hästi hakkama saanud.

Konkurents tiheneb ja üha rohkem räägitakse sellest, et meil võib tulla turule uusi kette, näiteks Lidli on mainitud. Kas te konkurentsi kardate?

Konkurentsiga tuleb arvestada, aga seda ei tasu karta, tuleb teha lihtsalt õigeid asju õigesti. Ma arvan, et kõik turuosalised valmistuvad juba mõnda aega uue tulija Lidli turule tulekuks, meie sealhulgas, aga otseselt ei karda.

Mis te näete Tallinna Kaubamaja jaoks kõige suurema ohuna ja teistpidi, kõige suurema võimalusena?

Ohtudena – nii nagu kõigil teistelgi: kindlasti valmistab kõigile rõõmu maksta töötajatele rohkem palka, aga teistpidi kipub tööjõukulude kasv olema efektiivsusest suurem. See on Eestis kõigile peavalu. Me oleme sellega enda arvates päris hästi hakkama saanud. Näiteks eelmisel aastal oli meil tööjõukulu 1000 euro kohta ca 99 eurot, aasta varem 96 ja veel aasta varem 94. See kasv on olnud mõistlik ja me oleme tööjõuturu nõudmistele suutnud vastu panna oma muude tegevustega ja kasutada efektiivsust.

Võimalustest on kõige suurem kindlasti see, et meil on kõige suurem ja kvaliteetsem kliendibaas. Sisuliselt igal teisel eestlasel on taskus Partner-kaart. Meil on neid 680 000. Küsimus pole mitte ainult selles numbris, vaid ka selles andmekvaliteedis, mida me õpime klientide parimaks kõnetamiseks ja teenindamiseks kasutama. Seal on hästi suured võimalused peidus.

Intervjuud Raul Puusepaga saab kuulata Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast alates 27.53.

Hetkel kuum