Eestisse jõudis Soome peaministri väljatöötatud Green Fuel Energy koostootmisjaam

Soome peaminister Juha Sipilä ostis endale 1998.a. kesk Soome metsi suvilakoha, mille elektrivõrguga ühendamise eest küsiti hingehinda. Sipiläle selline suhtumine ei meeldinud ja ta hakkas otsima alternatiivseid lahendusi. Alguses katsetas ta diiselgeneraatori ja tuuleenergiaga, aga siis avastas ta juba üle saja aasta tagasi leiutatud ja vahepeal unustuse hõlma vajunud puugaasi tootmise võimaluse ja asus sellega eksperimenteerima. Ta ehitas oma kätega vanast Chevrolet „El Caminost“puugaasigeneraatori, millele pani nimeks „El Kamina“. Tänaseks on sellest hobist saanud ettevõte nimega Volter Oy, mis toodab puugaasil töötavaid kompaktseid koostootmisjaamu. Volteri koostootmisjaamad töötavad üle maailma, Soomes, Inglismaal, Kanadas, Austraalias jm. Ja Sipiläametlik kodulehekülg toob samuti peaministri hobina välja „puugaas“!

Eesti ettevõtjale, juhtimis- ja turunduskonsultandile Sander Saatile ei jäänud märkamata pärast elektrituru avanemist Eestis saabunud hinnashokk. „2012 aasta kevadel arutlesin koos sõbra isaga mõtte üle, et hakata ise väikseid koostootmisjaamasid tootma. End teemaga rohkem kurssi viies sai mulle selgeks, et nullist oma seadme väljatöötamine võtaks vähemalt kümme aastat aega ja ka siis ei saaks päris kindel olla. Neid lugusid, kes on proovinud sarnast seadet kokku panna on mitmeid, kuid vaid üksikud on jõudnud töötava lahenduseni. Otsisin need üksikud üles ning käisin üle maailma nendega kohtumas. 2012 aastadetsembris istusin esimest korda Juha SipiläVolter Oy kontoris. Esindusõiguse saamine ei ole lihtne ja nende otsuste tegemine võtab aega. Möödunud aastate jooksul olen rohkelt külastanud rahvusvahelisi energiamesse, kus saanud kinnitust, et puugaasil põhinev energiatootmine on lahendus Eesti kõrgetele energiahindadele ja Volter Oy on parim kompaktsete koostootmisjaamade tootja maailmas. Nii sündiski Volter Oy koostootmisjaamu Baltimaades esindav ettevõte Green Fuel Energy (GFE)“

 

Kohtume Sander Saatiga Sõpruse puiesteel„Rohelise mõtteviisi majas“asuvas GFE tuttuues kontoris. Tuleb välja, et olen pärast ehitajate lahkumist esimene külaline selles büroos. Meiega ühineb ka äsja Sisekaitseakadeemia rektori kohalt lahkunud 2013. aasta Eesti Unistuste tööandjaks ja 2014. aasta Eesti parimaks juhiks tituleeritud Lauri Tabur, kes asub samuti tööle GFE partnerina. „Minu kui julgeolekueksperdi jaoks on atraktiivne mõte, et puugaasil põhinev energiatootmine aitab muuhulgas garanteerida Eesti energiajulgeolekut. Maailmas toimuvatest konfliktidest enamus on sõda ressursside pärast. Hakkematerjal kasvab aga piltlikult öeldes meist igaühe tagahoovis ja on edukalt taastuv ressurss,“lisab Tabur.

Uurin Sander Saati käest, miks peaks endale Green Fuel Energy koostootmisjaama soetama.

„Peamine argument on kokkuhoid,“ütleb Saat. „Kes ei tahaks kulusid kokku hoida. Tavaklient, on ta ettevõte või eramajapidamine ostab tarbitava energia GFE koostootmisjaamaga võrreldes sisse 70% kallimalt. See number ütleb meile, et koostootmisjaam tasub ennast juba ära 3-4 aastaga,“lisab Saat.

Sander Saat näitab Green Fuel Energy kodulehel olevat kalkulaatorit, millega saab lihtsalt esmase tasuvusaja välja arvutada. Kalkulaator võtab arvesse kõik kulud –amortisatsiooni, hakkepuidu hinna, hoolduskulud jne. “Kui saadud number atraktiivne tundub, siis saab detailsemalt edasi minna”lisab Saat.

„Kui võrrelda GFE koostootmisjaama teiste levinud rohelisteenergiatootmise viisidega, siis näiteks tuu-legeneraatori tasuvus on 20 aastat ja päikesepaneelide puhul orienteeruvalt 10 aastat. Mõlemad toodud näited toodavad aga ainult elektrit, meie kompaktne koostootmisjaam toodab lisaks ka soojusenergiat“kinnitab Saat.

Jaama või jaamade soetamisele tuleb mõtlema hakata siis, kui kogu energiakulu üheskuus ületab 2000 eurot, sellisel juhul tasub jaamaga toodetud energia ennast ära. Eratarbimise puhul teeb see ca 10-15 majapidamist, igaühe suurusega 100 m2 kasulikku elamispinda.

Kogu toodetud elektrienergia, mida ise ära ei tarbi, saab müüa energiaettevõttele. Vabal elektriturul on võimalik meist igal ühel lisaks elektrienergia müüja vabalt valimisele ka ise energiat vabalt toota ja võrku müüa. Kui ise toodetavat elektrienergiat üldse ei tarbiks ja müüks kogu toodetud mahu ära elektriturule, siis oleks võimalik teenida iga kuu orienteeruvalt 1300 eurot. Enamtoodetud sooja aga saab omakorda küttefirmale müüa.

GFE koostootmisjaama tohib paigaldada sisuliselt igale poole –maailma kõige rohelisemaks tunnistatud, 6 rohetärni (6 Star Green Star) saanud Legion House kontorihoones Sydney kesklinnas Austraalias töötab kaks sellist väikest koostootmisjaama edukalt. Jaam põletab puidugaasi ja see on tunduvalt puhtam protsess võrreldes näiteks tavalise kaminaga. Ühele koostootmisjaamale piisab hakkehoidlast, mis on mõõtudega umbes 3x3 meetrit ja selle võib rajada ka näiteks maa sisse nii, et pole arugi saada, et kuskil haket ladustate.

Keskkonnainvesteeringute Keskus KIK finantseerib atmosfääriõhu kaitse programmi raames kuni 50% ulatuses jaama ostu neile edukaile taotlejaile, kes täna kasutavad fossiilsetel kütustel põhinevat energiatootmist. Näiteks, kellel on praegu õlikatel ja kes soovivad seda välja vahetada, saavad toetust taotleda.

Samuti saab toetust taotleda PRIAst Maapiirkondade mitmekesistamine programmi raames. PRIA eesmärgiks on põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, näiteks hakkepuidust taastuvenergia tootmise suunas.

Lisaks käendab ka KredEx sellise seadme ostmist –pakutakse laenukäendus korteriühistutele ja tehnoloogialaenu ettevõtetele, et uuendada oma sisseseadet ja näiteks ka energialahendust.

Igapäevaselt töötab GFE koostootmisjaam automaatselt. Sander Saat räägib: „Kord nädalas tuleks jaam visuaalselt üle vaadata. Kord kuus tuleb jaama kergelt, ilma seiskamata, hooldada ja üks kord aastas on vaja teha täishooldus. Green Fuel Energy pakub jaama ostjatele koolitust, nii et lihtsamad hooldused saab igaüks soovi korral ka ise tehtud. Suuremad hooldused saab jätta GFE ja tema partnerite hooleks.“

Green Fuel Energy koostootmisjaam on ühendatud Internetti, mis annab võimaluse jaama tööd arvutist ja nutiseadmetest lihtsalt jälgida ja soovi korral juhtida.

Seadme eluiga on tootja hinnangul vähemalt 20 aastat. Energiatootmise üks oluline osa on mootor, mis vajab iga viie aasta tagant tõsisemat hooldust, mille maksumus on ca 6000 eurot, nii et seadme koguhinda arvestades on see väga väike kulu. Ülejäänud kuluvkomponendid vahetatakse jooksvalt välja iga- aastaste hoolduste käigus.

Saat ja Tabur räägivad, et maailmas on täna üle 1000 puidugaasil töötava koostootmisjaama, kõige rohkem Saksamaal, Itaalias ja Inglismaal.

„Täna pole Eestis veel mitte ühtegi töös olevat GFE jaama, aga Soomes ja mujal maailmas on neid päris mitmeid. Seadme tootja Soomes - Volter, on seni olnud keskendunud seadme arendamisele ja aktiivsem müük on käivitunud alles hiljuti. Eestis on oodata esimeste GFE koostootmisjaamade käivitamist käesoleva aasta lõpus“räägib Lauri Tabur.

Uue tehnoloogia puhul tekib alati kartus, et see pole töökindel. Saat lükkab selle kartuse ümber. „Tänaseks on kõik „lastehaigused“läbi põetud ja seadmed on töökindlad. Seda enam, et puidugaasist energia tootmist tuntakse juba enam kui sada aastat. Iga seade töötab enne kliendile väljastamist tehases 1 nädal täisvõimsusel ning ostja saab kaasa raporti, mis näitab testinädala tulemusi ja kinnitab seadme võimsusi.“

Green Fuel Energy tutvustas jaama Eestis esmakordselt Tartu Maamessil ja huvi oli väga suur. „Üks korteriühistu liige sattus meie jaamast nii vaimustusse, et tuli järgmisel päeva kohale koos ühistu esimehega. Kuna tegu oli päris suure kortermajaga, siis nende puhul tasub koostootmisjaama soetamine ennast kindlasti juba 3 aastaga ära“, on Saat kindel.

Saat ja Tabur on oma „uuest beebist“rääkides silmnähtavalt vaimustuses. Kuid kas puidugaasi tehnoloogial on ka nõrku kohti?

„Kõige suurem hirm tarbijate poolelt on seotud hinnaga,“räägib Lauri Tabur. „Rohelise üld-rahvalik kuvand on kallis ja sageli ongi rohelise tehnoloogia nime all müüdav arutult kallis. Pigem tuleb vaadata tehnoloogiasse investeeringu tasuvusperioodi. Nii on näiteks hakkepuidu gaasistamisel töötava koostootmisjaama tasuvusperiood vaid mõni aasta,“ lisab ta.

Sander Saati sõnul on kõige suurem risk seotud hakkepuidu kvaliteediga. „Hakkes ei tohi prahti, liigset puukoort ja hakkimata toorainet sees olla, ehk tooraine peab olema kvaliteetne. Seepärast on meil ka partnerid, kes garanteerivad kvaliteetse tooraine. Kõik toimib väga lihtsalt - auto sõidab ette, laeb hakkepuidu hoidlasse ja muud muret polegi, sest meie koostoomisjaam töötab laitmatult“räägib Saat.

„Hakkepuidu defitsiiti karta ei maksa, sisuliselt on terve Eesti metsa ja võsa täis ja tänased raiemahud on tunduvalt väiksemad kui riigi poolt kehtestatud piirmäärad.

Hakkepuidu hind moodustab suhteliselt väikese osa kogu jaama kulust. Eestis ei tohiks toorainest puudu tulla, see on taastuv ressurss, mille kasutamist kontrollib riik läbi raiekavade. Ja väheoluline pole siinkohal jällegi ka meist igaühe energiajulgeolek“, lisab Tabur.