Heidi Vihma • 5. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Erilehed
Ainult tellijale

Restoranitest: vana hea Gloria Veinikelder

Üle pika aja juhtusin taas külastama Gloria Veinikeldrit, mis oli kunagi väga pikalt üks mu lemmik. Hea meel oli kogeda, et vanalinna õdusaimas keldris saab endiselt hästi juua ja süüa ning kunagine saladuslikkus pole selles veinipoe taha peidetud restoranis kuhugi kadunud.

Gloria Veinikeldri interjöör sai restoranitestis maksimumpunktid.  Foto: Raul Mee

Ainult veidi külm oli seal keldris. Kui tuli kaminas põles, oli päris mõnus, aga kui see vajus väikeseks, hakkas jahedus ligi hiilima. Üks vanem proua üritas end suure salli abil soojas hoida, rohkem külastajaid parajasti ei olnudki.

Viimasel Hõbelusika konkursil kuulus Gloria Veinikelder koos Dominici ja Monacoga parimate casual dining’u restorani nominentide hulka (parima tiitel läks Parrot MiniBarile). See annab alust arvata, et mitte alati pole temperatuur keldrilikult madal – külmetavad hindajad nii heatahtlikud ilmselt poleks olnud.

Oleks villased pleedid kaasas olnud, oleksime ka meie rahule jäänud. Toidud olid maitsvad ja omanäolised, joogivalik korralik ja teenindus enam-vähem professionaalne. Enam-vähem sellepärast, et kuigi ettekandja jättis meile piisavalt aega menüüga tutvumiseks, selgus alles tellima asudes, et kõike menüüs lubatut siiski pole. Veinide kohta aga saime – sealjuures ilma küsimata – teada nii valmistusviisi kui ka maitsenüansid. Natuke õpikulikult see kõlas, aga teadmisi teenindajal kahtlemata oli.

Gloria Veinikelder

Söök-jook: 8

Teenindus: 8

Interjöör: 10

Kokku: 26/30

Aadress: Müürivahe 2, Tallinn

Telefon: 6406 804

Avatud: E–L 12–23

Põhiroogade hinnavahemik: 14–22 eurot

Omanik: Vinmark Grupp OÜ

gloriaveinikelder.ee/

Eelroaks valisin grillitud kitsejuustu, pearoaks praetud kanamaksa. Nende põhjal üldistusi tehes võiks väita, et peakokk on ülimalt magusalembeline: nii kitsejuustu juurde kuuluvas sinepi-meekastmes kui ka kanamaksaga serveeritud kalvadosekastmes domineeris suhkur. Siiski polnud see kõikide roogadega nii. Seakülje-confit’ maitseskaala oli tasakaalus ja isegi desserdiks valitud linnasekreemi puhul oli magusaga pigem tagasihoidlikult ringi käidud.

Põline Eesti roog

Seakülje-confit Gloria Veinikeldri menüüs on minu jaoks omamoodi sümbolroog. Uue aja Gloria rajaja, Eesti gastronoomia grand old man Dmitri Demjanov oli üks esimesi, kes väärtustas kohalikku toidu­traditsiooni. “Turistid ei tule meie juurde mitte Itaalia ja Prantsuse roogasid sööma,” kinnitas ta väsimatult ajal, mil iga enesest lugupidava restorani menüüs pidi ilmtingimata olema tournedos või cotoletta alla milanese. Praeguse Gloria Veinikeldri riislingis hautatud ja pehme sealihaga kokku segatud hapukapsad, pikalt küpsenud pekitriibuline seakülg, mini-ahjuõunad ja kõrvits on tunnistajateks, et Eesti põline pühaderoog – küll veidi tuunitud kujul – teeb au iga restorani menüüle.

Leidus ka üllatusi

Lisaks uue kuju saanud klassikale pakub Gloria Veinikelder ka kõike seda, mida nn keskmine külastaja restoranist võiks oodata. Isegi brüleekreem ja tarte Tatin on olemas. Siin-seal esineb väikesi üllatusi, nagu kerge aniisine puudutus või peedi- ja kartulinuudlid, kuid ka nendega püsitakse gastronoomilises turvatsoonis. Väärika ajalooga kohale see sobib. Olgu igaks juhuks lisatud, et turvalisus ei tähenda Gloria Veinikeldri puhul mingil juhul igavust, menüü koostajatel on jätkunud loomingulisust nii maitsestuse kui ka vormimängude jaoks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt