investor Toomas • 22. november 2017
Jaga lugu:

Beeta? P/E suhe? Bilanss? Visioon? Näljane juht? Igal investoril on omad lemmiknäitajad, mis kaalukausi kas aktsia kasuks või kahjuks kallutavad.
Beeta? P/E suhe? Bilanss? Visioon? Näljane juht? Igal investoril on omad lemmiknäitajad, mis kaalukausi kas aktsia kasuks või kahjuks kallutavad.  Foto: Reuters/Scanpix

Aktsiate valimisel kujunevad igal investoril ajapikku välja oma lemmikmõõdikud. Mis seal salata, minagi pole neist vaba.

Mihkel uuris, kui suure kaalu annan aktsiate valikul beeta kordajale. Kui kohe tõtt tunnistada, siis viskan sellele aktsianalüüsi tehes pilgu, aga see mu otsuse selgroogu üksi ei murra. Beeta kordaja on nimelt aktsiate puhul see näit, mis ütleb, kuivõrd volatiilsem ja riskantsem on minu vaadeldav aktsia teiste turul tegutsevate aktsiatega võrreldes.

Beeta näidu saab kätte reeglina kõikidelt tasuta aktsialehekülgedelt ning see number jääb tavaliselt nulli ja madalate ühekohaliste numbriteni. Mõista ja kasutada tuleb seda nõnda, et kui beeta väärtuseks on 1, siis tähendab see, et sinu aktsia hakkaks suure tõenäosusega liikuma täpselt nii nagu turg. Ehk: mida teeb suur indeks, teeb, ka sinu aktsia. Kui näit on üle ühe, siis tähendab see, et aktsia liigub rohkem kui turu keskmine. On beeta näiteks 1,5 siis tähendab see, et teoreetiliselt on minu aktsialt turust 50% rohkem tõusu- ja ka langusruumi. On beeta ühest väiksem, siis sõltub aktsia turu meelevallast vähem.

Ehk siis: mida suurem on beeta, seda suurem on selle aktsia risk – aga ka tõenäoliselt suurem tootlus. Ja vastupidi. Rusikareegel ütleb, et tavaliselt on beeta kõrgem tehnoloogiaaksiatel ja madalam turvalisemaks peetavatel kommunaalettevõtetel. Aga erandid kinnitavad reeglit.

Hoia mitu instrumenti tules

Nii nagu kõikide analüüsiinstrumentidega, tuleb ka beetat rakendada ikka mitme teise tööriistaga üheskoos ning tegu pole minu hinnangul kindlasti näitajaga, mis ilmeksimatult ja maagiliselt aktsia saatuse ära määrab.

Minu portfellis oleval Apple´i aktsial on beeta näit 0,99. See tähendab, et väärtpaber peaks teoreetiliselt olema turust vähem volatiilsem. Mis on aga tegelikult juhtunud? Tõus aasta algusest 46 protsenti. Palun väga. Ja S&P500 indeks? Napilt 15 protsenti. Kui kevadel tabas maailma Põhja-Koreaga seoses tuumahirm, siis millised aktsiad eriti rõõmsalt vajusid?

Kui ma ise aktsiaid otsin, siis esimese soojaga püüan aru saada, millega ettevõte tegelikult tegeleb ja millisest valdkonnast tuleb tema peamine kasv. Näiteks Microsoftiga on nõnda, et tavakasutaja seostab seda arvutite-tarkvaraga, aga praegune aasta näitas, et eriti võimas kasv tuleb tal pilveärist ning kontsern panustab kunstliku intelligentsiga seotud teemadele, mille vilju võin investorina võib-olla alles paari aasta pärast maitsma hakata.

Investoriks olemise suur lisandväärtus seisneb – lisaks loodetavasti kasvavale rahahulgale – ka selles, et sunnib sind kogu aeg maailma uudistega kursis olema ning see hoiab vaimu ka vanas eas värske. Ega ilmaasjata öelda, et investeerimine on vanade meeste mäng. Sellepärast on järgmine pilk maailma megatrendidele: kas see, millega ettevõte tegeleb, võiks olla maailmas pigem kasvav või kahanev valdkond? Ning loomulikult ei saa fundamentaalanalüüsi tehes üle ega ümber bilansist: kui ettevõte ikka aasta-aastalt rahalises mõttes viletsamaks läinud on, innovatsiooni ei tee, juhtkond on saamatu ja tipuks on tegu veel ka väljasureva valdkonnaga, siis ei aita ka kõige ilusamad suhtarvud aktsiat mu portfelli.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt