Hiilisin Tallinna Kaubamaja aktsionäride koosolekule

Kohale oli tulnud saalitäis inimesi, kellest mitut olen ka eelmiste aastate koosolekul näinud. Silma jäi see, et varasematel aastatel üritust väisanud Tallinna Kaubamaja nõukogu liige, Baltika juht Meelis Milder seekord oma kohalolekuga koosolekut ei austanud. Sõitis välismaale hoopis.

Ettevõtte pikaajaline juht Raul Puusepp rääkis aktsionäridele kokkuvõtvalt 2018. aastast, kus teda ennast kõige rohkem üllatas püsiklientide arvu kasv, mis ulatub 51%ni kogu Eesti rahvaarvust ehk igal teisel Eesti elanikul on Partnerkaart rahakotis olemas.

Puusepp andis ülevaate majandustulemustest, öeldes, et eelmine aasta oli Kaubamajale väga hea ja põhjust on jääda tulemustega rahule. Võrreldes oma ettevõtte majandustulemusi Eesti üldiste näitajatega, tõi ta esile, et kui automüügi kasv oli Eestis 10,3%, siis Tallinna Kaubamaja Grupp lõi selle üle oma 15,3% kasvuga. Kui Eestis üldisemalt oli supermarketite käibe kasv 3,2%, siis Tallinna Kaubamaja käibesse 2/3 panustavad Selveri supermarketid kasvatasid käivet 3,9% ja Selveri turuosa on jõudmas 16,7%ga Eestis teisele kohale. Mullune puhaskasum 30,4 miljonit eurot oli Tallinna Kaubamaja jaoks rekordiline ja seetõttu on ka tänavune dividend rekordiline: 71 senti.

Kaubamaja tuleviku kohta jäi mulle kõrva, et jätkub üleminek targema töö tegemisele. Selve-ekspress on juba 48 Selveris ja ülejäänutesse pannakse need selle aasta jooksul. Lisaks kavatseb ettevõte suuremat kasu lõigata e-Selverist, millel on tohutu potentsiaal. Puusepp võrdles e-poe käivet päris Selveri käibega, mis praegu on võrdsed, kuid turunõudlus olevat oluliselt suurem.

Kogu selle automatiseerimise jutu peale tekkis minul huvi, kas nüüd ongi käes kassapidajaameti kadumine ajalukku. Uurisin Kaubamaja juhilt järele. Puusepp teatas, et päris tükk aega veel kadumist karta ei ole. Põhjus on see, et kliendid pole veel valmis täielikult iseteenindusele üle minema. Ajaloo hõlma alla vajumise asemel on see amet hoopis muutumas iseteenindusala konsultandiks.

Küsiti, kuidas edeneb uue kaubamaja tegemine Tallinnas ja mis juhtub siis, kui Lidli kett Tallinna saabub. Puusepa sõnul on uus kaubamaja projekteerimise algetapis ja uuritakse parimaid logistilisi liikluslahendusi koostöös linnaga. Lidl ja üleüldise kaubanduspindade rohkusest on Puusepa sõnul räägitud juba aastaid, kuid pindade küsimus pidavat lõpuks ise paika loksuma. Ta kinnitas, et Lidli tulek puudutab kõiki turuosalisi, sh Kaubamaja ja tõenäoliselt võtab Lidl endale 2–5protsendilise turuosa. Tundsin saalis investorite hulgas valdavalt rahulolu ja tunti rõõmu ettevõtte hea käekäigu pärast.

Kasutasin head juhust küsimusi esitada ja uurisin suurettevõtte juhilt, kuhu võiks investor praegu investeerida, kui Tallinna Kaubamaja välja arvata. Siiamaani surmtõsiselt rääkinud Raul Puusepp pahvatas laginal naerma ja teatas diplomaatiliselt, et ei võta endale julgust investeerimissoovitusi jagada.

Eesti turu väiksus ja suur konkurents on mind siiamaani Tallinna Kaubamajja investeerimisest korduvalt loobuma pannud. Jälgin aga turuolukorda ja Tallinna Kaubamaja edasi.