• Jaga lugu:

    Kuidas konflikte ennetada ja efektiivselt lahendada?

    Ronald Reagan on öelnud, et rahu ei ole mitte konflikti puudumine, vaid võime lahendada konflikte rahumeelsel viisil. Kust aga ikkagi saavad konfliktid alguse ja kuidas oleks kõige õigem neid siluda? Oma teadmisi ja strateegiaid jagab koolitaja ja suhtlemistreener Jaanus Kangur.

    Jaanus Kangur. Foto Urmas Kamdron
    Konfliktil ja konfliktil võib olla vahe. Mõni lahkarvamus on meeskonna avalik saladus, teine aga pinna all hõõguv süsi. Kangur rõhutab, et viimased on just need kõige hullemad, kuna nad kestavad kaua, aga ei paista välja.
    Hetkel, mil kollektiiv märkab, kuhu koer on maetud, võib olla juba liiga hilja. Näitena toob ta välja situatsiooni, kus struktuurimuutuse tulemusena sattusid koos töötama kaks inimest, kes omavahel ei sobinud. Nende kahe lahkarvamused mürgitasid töökeskkonda tasa ja targu. Konflikt tuli välja alles siis, kui hakati uurima, miks on kukkunud müügitulemused. Konfliktide olemused ja põhjused võivad seega olla erinevad, aga nende mõju meeskonnatööle ei tasuks alahinnata.
    Suhtekapitali kogumine kasvatab ettevõtte kasumit
    Kangur kasutab meeskonnatööst rääkides metafoori suhtekapital. Iga ettevõtte arengu seisukohast on kapital oluline. Suhted on üks inimkapitali osa. Suhtekapital näitab, kuivõrd tugev on meeskond muutustega toime tulema. Arenevas ettevõttes ei jõua üks muutus veel lõppedagi, kui teine peale tuleb. Kriisifaas meeskonnatöös võib aga juba ilmneda kollektiivisiseste muutustega, mis mõjuvad omakorda halvasti produktiivsusele.
    Juhtide, personalitöötajate ja sekretäride tööriistakasti peaks kindlasti kuuluma suhtekapitali teadlik kogumine. Seda saab teha ühiste positiivsete elamuste kaudu. Parema sünergia saavutamiseks võib tähistada tööalaseid saavutusi ja korraldada koosviibimisi kontorist väljaspool.
    Oluline on nimelt mõista, et konflikte ei pea ainult lahendama, vaid neid saab ka ennetada. Uuringud näitavad, et meeldiva tööatmosfääri kujundamine on tulusam kui hiljem lahkhelide lahendamine. Üha rohkem ettevõtteid Eestis mõistavad, et töötajatesse panustamine tuleb hiljem rahaliselt tagasi.
    Teadlik meeskonnajuhtimine lahendab lahkhelid
    Iga tekkinud konflikt langetab suhtekapitali. Oma teooriat ilmestab Kangur konkreetse näitega: „Oletame, et inimeste vaheline suhtekapital on 500 ühikut. Iga konflikt võtab sellest ära mingi summa. Vastavalt sellele, kuidas tüli lahendatakse, ilmneb, kas see paisati niisama tuulde või investeeriti tagasi nõnda, et ta üks hetk hakkab intresse juurde tootma.“
    Kanguri sõnul on situatsioone, kus konflikt tuleb meeskonnatööle isegi kasuks, seda just sellepärast, et osatakse lahkhelisid lahendada. Kollektiiv räägib omavahel läbi, mis valesti läks ja hiljem saadakse üksteisest palju paremini aru.
    Konfliktide korrektne lahendamine eeldab teadlikku meeskonnajuhtimist ning kõrgendatud tähelepanu oma kolleegide ja alluvate suhtes, aga ka oskusi, kuidas lahkhelisid lahendada ja ennetada. Mõni juht on sündinud suhtlemisgeenius, kellel tuleb meeskonnajuhtimine loomulikult, teine vajab teadliku juhtimise arendamiseks pisut tuge koolituste näol. Hea juht teab hinnata olusid ja vajadusel täiendab nii ennast kui ka oma meeskonna tööriistakasti, andes sellega teadliku panuse suhtekapitali.
    Kangur toob esile ka fakti, et tihtilugu on konfliktide juures suurim murekoht hoopistükkis see, et neid asutakse ummisjalu lahendama. Juhul kui kollektiivis tõuseb pinnale mõni konflikt, tuleks juhil hinnata olukorda, et mõista, milles probleem täpsemalt seisneb.
    Teine suur murekoht lahkhelide lahendamise juures on meeskonnaliikmed, kes ei ole nõus tegema koostööd. Sellised inimesed on väga tihti mingis valdkonnas peaaegu asendamatud spetsialistid. Siis tuleb juhil otsustada, mis on meeskonnale kui tervikule parem – kas eemaldada oluline, ent logisev kruvi, et teised mutrid saaksid luua harmoonilise terviku, või elada edasi pidevas konfliktisituatsioonis. Selliseid otsuseid vastu võttes tasuks vaadata suuremat pilti ja küsida endalt, kas ühe inimese head tulemused kaaluvad üles meeskonnatöö tulemuslikkuse.
    Mõtle ratsionaalselt, mitte emotsionaalselt
    Ettevõtte heaolu silmas pidades ei tasu meeskonnasiseseid lahkhelisid ignoreerida, sest pisikesed probleemid võivad lumepallina veereda suureks murekoormaks. Kui suhtekapital on täielikult otsa saanud, tuleb selle kasvatamist alustada nullist, mis halvimal juhul tähendab juhi või mõne teise meeskonnaliikme lahkumist. Selleks, et vältida taolistesse olukordadesse sattumist, tuleks juhil vajadusel suunata meeskonda suhtlema läbi oma neutraalse pilgu. Hea suhtleja oskab võtta lepitaja rolli. Enamikke meist pole õpetatud oma emotsioonidega toime tulema. See, aga omakorda tähendab, et reageeritakse üle, justkui oleks tegemist eluohtlikke olukordadega. Mõtlematult vihastades on aga väga lihtne asjatult suhtekapitali kulutada.
    Emotsionaalne enesejuhtimine õpetab meid konfliktsete olukordadega toime tulema nii, et meie väljaütlemised kedagi liialt ei riiva. Emotsioonid on head, nendega tuleb aga õppida ringi käima. Eriti oluline on seda jälgida juhil endal, sest kui juhil löövad tunded pea kohal kokku, lendab katus maha tervelt ettevõttelt. Vihastudes tasuks endalt küsida: „Kuidas mind ja minu väärtuseid on rünnatud?“ Nii saab tinglikult aktiveerida aju esiosa, mis aitab emotsioonid alla suruda ja teadlikult oma reaktsiooni valida.

    Tulekul

    Koolitus Konfliktide lahendamine

    Koolitab Jaanus Kangur

    Korraldab Äripäeva Akadeemia

    Toimub 15. august

    Lisainfot saab SIIT.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Naftahinnad jätkavad kiiret tõusu
Naftahinnad on täna kiiret tõusu jätkamas, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast leevenes ning Iraani tuumakõnelused peatusid, mis lükkab riigilt täiendava nafta turuletulemist edasi, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna kiiret tõusu jätkamas, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast leevenes ning Iraani tuumakõnelused peatusid, mis lükkab riigilt täiendava nafta turuletulemist edasi, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.