Kuidas konflikte ennetada ja efektiivselt lahendada?

Konfliktil ja konfliktil võib olla vahe. Mõni lahkarvamus on meeskonna avalik saladus, teine aga pinna all hõõguv süsi. Kangur rõhutab, et viimased on just need kõige hullemad, kuna nad kestavad kaua, aga ei paista välja.

Hetkel, mil kollektiiv märkab, kuhu koer on maetud, võib olla juba liiga hilja. Näitena toob ta välja situatsiooni, kus struktuurimuutuse tulemusena sattusid koos töötama kaks inimest, kes omavahel ei sobinud. Nende kahe lahkarvamused mürgitasid töökeskkonda tasa ja targu. Konflikt tuli välja alles siis, kui hakati uurima, miks on kukkunud müügitulemused. Konfliktide olemused ja põhjused võivad seega olla erinevad, aga nende mõju meeskonnatööle ei tasuks alahinnata.

Teine suur murekoht lahkhelide lahendamise juures on meeskonnaliikmed, kes ei ole nõus tegema koostööd. Sellised inimesed on väga tihti mingis valdkonnas peaaegu asendamatud spetsialistid. Siis tuleb juhil otsustada, mis on meeskonnale kui tervikule parem – kas eemaldada oluline, ent logisev kruvi, et teised mutrid saaksid luua harmoonilise terviku, või elada edasi pidevas konfliktisituatsioonis. Selliseid otsuseid vastu võttes tasuks vaadata suuremat pilti ja küsida endalt, kas ühe inimese head tulemused kaaluvad üles meeskonnatöö tulemuslikkuse.

Ettevõtte heaolu silmas pidades ei tasu meeskonnasiseseid lahkhelisid ignoreerida, sest pisikesed probleemid võivad lumepallina veereda suureks murekoormaks. Kui suhtekapital on täielikult otsa saanud, tuleb selle kasvatamist alustada nullist, mis halvimal juhul tähendab juhi või mõne teise meeskonnaliikme lahkumist. Selleks, et vältida taolistesse olukordadesse sattumist, tuleks juhil vajadusel suunata meeskonda suhtlema läbi oma neutraalse pilgu. Hea suhtleja oskab võtta lepitaja rolli. Enamikke meist pole õpetatud oma emotsioonidega toime tulema. See, aga omakorda tähendab, et reageeritakse üle, justkui oleks tegemist eluohtlikke olukordadega. Mõtlematult vihastades on aga väga lihtne asjatult suhtekapitali kulutada.

Emotsionaalne enesejuhtimine õpetab meid konfliktsete olukordadega toime tulema nii, et meie väljaütlemised kedagi liialt ei riiva. Emotsioonid on head, nendega tuleb aga õppida ringi käima. Eriti oluline on seda jälgida juhil endal, sest kui juhil löövad tunded pea kohal kokku, lendab katus maha tervelt ettevõttelt. Vihastudes tasuks endalt küsida: „Kuidas mind ja minu väärtuseid on rünnatud?“ Nii saab tinglikult aktiveerida aju esiosa, mis aitab emotsioonid alla suruda ja teadlikult oma reaktsiooni valida.