Ettevaatust, investor! Ühisrahastuse pime nurk

Eesti ühisrahastusplatvormid on ehmatavalt läbipaistmatud, paljastab tänane Äripäeva kaanelugu.

Ühisrahastus on kogunud viimastel aastatel tohutult populaarsust. Arengufondi andmeil kaasati selle kaudu mullu Euroopas ühtekokku 3 miljardit eurot, Eestis ligi 22 miljonit eurot. Kaks nädalat tagasi korraldas Arengufond seminari, kus muuhulgas räägiti, "kuidas saaks Eesti kujuneda ühisrahastuse tõmbekeskuseks, kasutades selleks ära oma e-riigi teenuseid ja kuvandit".

Inimesi paelub ühisrahastusplatvormide juures mõte saada saja või lausa kümne euroga investoriks. Tootlus tundub justkui garanteeritud ja vaev seejuures väike. Uut tüüpi laenukontorite asutajatest ja juhtidest on saanud ka meediakangelased, kes uuendavad finantsäri, tõstavad raha, vallutavad maailma.

See ühisrahastusfirmadele osaks saanud positiivne haip aga taandub tänast Äripäeva kaanelugu lugedes. Ja asendub hirmuga investorite raha pärast.

Just läbipaistvust on peetud ühisrahastust pakkuvate laenukontorite tugevaks küljeks. "Platvorm on loodud nii, et ettevõtted oleksid võimalikult läbipaistvad ja investoril oleks võimalikult palju infot," kirjutas näiteks Ärileht mullu Investly kohta.

Kaks nädalat tagasi toimunud Arengufondi seminaril rõhutas kinnisvarale keskendunud ühisinvesteerimise keskkonna Crowdestate asutaja Loit Linnupõld oma valdkonna tugevustena just ühisrahastamise läbipaistvust ja investori otsustuskontrolli. Põhiline on usaldus! - kuulutavad kõikide kasutajalt-kasutajale laenajate veebiküljed üksteise järel.

Usaldus on tõesti põhiline. Just seda ei tekita aga kolme suure Eesti ühisrahastusplatvormi seotus seadusega pahuksis olnud Jürgen/Julian Kaljuveega. Me võime muidugi oletada, et Kaljuvee – kes muuhulgas on võltsinud tšekke ja üles puhunud oma "investeerimispankuri" tausta, kuigi ta tegelikult töötas investeerimispankades IT-spetsialistina – tegutseb ses valdkonnas täiesti ausalt. Ikkagi tekitab Äripäeva kaanelugu ohtralt küsimusi. Miks peaksid Kaljuvee osalused liikuma tema naisele või miks peaks üks Kaljuvee osalusega omanikfirma vahetuma teise vastu?

Ettevõtete kommentaarid kahtlusi eriti ei leevenda: tavaliselt meediat armastavad noored mehed räägivad äkitselt rohkem "ei tea, ei ole asjaga kursis"-juttu.

Tegelikult on kummalised omandisuhted vaid üks põhjus, miks ühisrahastusplatvormid ettevaatlikuks peaksid tegema. Investorid ise on viimasel ajal avaldanud palju rahulolematust infopuuduse üle. Väikeinvestorid peavad Eestis mitmeid finantsblogisid, kus on räägitud paljuski just Bondora usaldusväärsuse langemisest investorite seas. Nii kirjutas Rahapuu blogi autor Tauri Alas just mõni päev tagasi pika kogemusloo pealkirjaga "Bondora - kuhu kadus läbipaistvus?"

Asja teeb keerulisemaks see, et Eesti seadusandlik keskkond ühisrahastamist otseselt ei reguleeri. Finantsinspektsioongi on hoiatanud otselaenamisega seotud riskide eest.

Äripäev kutsub investoreid üles suuremale teadlikkusele ja infovahetusele ning otselaenukontoreid suuremale läbipaistvusele. Ravime lastehaiguse välja. Ideena on ühisrahastus ju ilus võimalus kummutada müüti, et investeerimine on vaid üksikutele rikastele.