Eesti sport vajab puhastust

Riigikohtu otsusega lõplikult süüdi mõistetud Neinar Seli olümpiakomitee presidendi kohalt lahkumise lubadus tuleks viivitamata teoks teha.

Äripäeva hinnangul annab Seli lahkumine hea võimaluse kogu Eesti spordielu tuulutamiseks. Seli asemel olümpiakomitee juhiks saava inimese maine peaks olema nii rikkumatu, et tal oleks moraalset suutlikkust vaadata kogu Eesti tippsporti ja selle rahastamist värske pilguga. Kohe peaks olema välistatud Kristina Šmigun-Vähi ametisseasumine, sest tema asjus käib Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) juurdlus.

Et värsket pilku on hädasti vaja, tõendab õieti juba tõsiasi, et Seli üleüldse olümpiakomitee juhiks sai. Kõlbelist kapitali selle ameti tarvis pole tal kunagi olnud. Selle koha sai Seli pehmelt öeldes tänuks selle eest, et ta Tallinna Sadama nõukogu juhina Eesti sporti toetas. Karmimas kõnepruugis võiks öelda, et ta ostis endale riigiettevõtte rahaga auväärse ameti. Pikka aega istus Seli olümpiakomitee ja Tallinna Sadama nõukogus korraga: eetilise palgega inimesele oleks siin eetilise konflikti nägemine elementaarne. Tallinna Sadama nõukogu liikme kohast loobus Seli alles pärast Harju maakohtus süüdimõistmist, ent olümpiakomitee juhi kohast mitte. Tundlikuma eetilise mõõtmega inimene oleks olümpiakomitee juhi kohast loobunud kohe pärast kriminaalasja algatamist.

Seli on korduvalt kriminaaluurimise alla sattunud ka varem, kuid eelmistel kordadel pääses ta terve nahaga. Kriminaaluurimise tõi puude langetamine Otepää looduskaitsealal. Samuti algatati kriminaaluurimine politseinikest tuttavatele ebaseadusliku tulirelvade padrunite andmise pärast. Skandaali on sattunud ka Tartus Tammelinnas asuv Seli maja, mida ta muinsuskaitse reegleid eirates lasi ümber ehitada. Kindlasti ei räägi eetilisest häälestusest see, et Seli laskis parlamendiliikmeks olemise ajal kinni maksta oma Tallinna korteri kulud, ehkki ruumides tegutses hoopis ilusalong.

Küsimus ei ole aga ka üksnes Selis. Viimati pälvis suurt avalikku tähelepanu valitsuse otsus eraldada riigieelarvest viis miljonit eurot Lilleküla staadioni juurdeehituse rajamiseks. Väike raha, ütleb jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, ent maksumaksja nii ei arva. Pohlaku eetiline pale on samuti küsitav. Läbi aastate on tema äritegevus olnud läbipaistmatu ning läbipaistmatuid skeeme on ta kasutanud ka jalgpalluritele palkade maksmiseks. Pohlaku firma vahendas skeemi, mis viis tuntuima koondislase Raio Piiroja Norras uurimise alla ja lõppes suure summa tagantjärele tasumisega.

Kui Šveitsi politsei vahistas tänavu kevadel mitu korruptsioonikahtlusega rahvusvahelise jalgpalliföderatsiooni ametnikku ja selgus, et FIFA president Sepp Blatter on aastate jooksul võtnud kümneid miljoneid eurosid altkäemaksu, avaldasime kahetsust, et ka Eesti toetushääl oli läinud Blatterile. Eesti hääle andis Pohlak.