Ettevõtted, sealhulgas riigifirmad, peaksid julgemalt seadma sihi kapitaliturule, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.
- Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Teisipäeval kihasid Eesti majandusuudised
LHV teatest, kuidas panga peagi saabuv esmaemissioon saab tõsiasjaks. Äripäevaga vestelnud investorid ja ettevõtjad kinnitasid LHV börsiletuleku puhul, et uus tulija paelub ning tõenäoliselt märgitakse aktsiad täis, kui mitte isegi üle.
Eile tuli
teade fondivalitseja EfTENilt, kes hakkab ühte oma kinnisvarafondi uuesti raha kaasama. Investorid huvituvad ka sellest võimalusest.
Äripäeva toimetuse meelest peaksid ettevõtted, sealhulgas riigifirmad, julgemalt rihtima oma jõud kapitaliturule, mis lisaks uute ostude rahastamisele aitab parandada ka mainet. Turul ootab vaba raha, mis lausa kiheleb paremaid ideid toetama. Nii valitsusel kui ka ettevõtjatel on kindlasti hulk ideid, mis pälviksid investorite huvi. Nagu Äripäeva peadirektor
Igor Rõtov ütles ka oma viimases kolumnis: lihtsalt on vaja julgust ja pealehakkamist.
LHV ja EfTEN on näidanud, et raha kaasamine on praeguses majanduskeskkonnas küllaltki lihtne. LHV otsis investoreid nii 2014. kui ka 2015. aastal. Mõlemal korral märgiti aktsiad/võlakirjad täis. Sarnast rada on seni käinud EfTENi emissioonid.
Investoreid jagub seinast seina
Kahjuks aga tuntakse senini, et Eesti kapitaliturg on varjusurmas, sest nõudlus ületab selgelt pakkumise. Rahale otsivad tööd nii suurettevõtjad kui ka üksikisikutest mikroinvestorid.
Välisraha huvi on langenud ja see annab võimaluse just kodumaisel kapitalil praegu juhtohjad võtta, nagu näitab värske Merger Marketi ja Ellexi raport. Samas on Eesti Baltimaadest praegu kõige väikesema tehingute arvuga. Hoopis Läti suutis mahukamad investeeringud endale napsata.
Pelgalt laenamise pärast raha kaasata ei ole vaja. Kui riik laseks välja võlakirjad, siis see ei kindlustaks kapitalituru elavnemist. See on jäänud valitsuse mantraks, kuid kummitab ka ettevõtjaid. Vahel öeldakse veel, et ei ole head ideed, kuhu investeerida. Tegelikult jäävad otsustajad, kas ja millises mahus siseneda kapitaliturule, tihti liiga tagasihoidlikuks. Varsti pea kümnendi taguse kriisi varjus sammuvad omanikud ja juhid kõhklevad endiselt. Tagasi hoiab hirm, et projekt võib luhtuda. Kui palju aga mõeldakse sellele, kui suure eduni võib jõuda?
Turg vajab rohkelt uusi tegijaid
Tallinna börsi seisukohalt toob LHV kindlasti elevust, kuid kui nemad jäävad järgmiste aastate ainsaks, siis ei ole sellest tulekust turu mõistes suurt tolku. Nagu ei oleks kasu ka ainult riiklikest võlakirjadest. Kapitalituru elavnemiseks peavad ka teised ära otsustama, kui kiiresti suudavad nemad LHV tekitatud inertsi tugevdada. Kapitaliturg vajab konkurentsi.
Ühistrahastusplatvormid tõestavad, et lisaks suurema rahakotiga investoritele otsivad investeerimisvõimalusi ka need, kellel mahti panustada vaid mõnisada eurot. Viimane Crowdestate’i projekt kaasas üheksa minutiga pool miljonit eurot. Need, kes jäid võimalusest ilma, küsivad: “Millal juba jälle?”
Ettevõtted, kes ei pea raha kaasamist oluliseks ainult uute investeeringute jaoks, võivad börsi kasutada näiteks maineprojekti väljundina, nagu teeb LHV. Ettevõte, kes tahab olla avatud, saab laiemapõhjalise tähelepanu ja usalduse.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.