• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Starmani omanik uues valguses

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Starmani tehing kinnitab, et Eesti ettevõtja on valmis panustama Eesti majanduse lisaväärtuse tootmisesse, kirjutab Äripäev täna juhtkirjas.

    Starmani asutaja ja üks omanikke Indrek Kuivallik teatas teisipäeval, et tahab osta ettevõtte enamusosaluse ligemale 81 miljoni euro eest. Ettevõtja otsustas, et kasutab väikeaktsionärina oma eesõigust.
    Äripäeva toimetuse meelest kinnitab Starmani tehing trendi, et Eesti kapitaliturul haaravad ohje Eesti omanikud ning välisinvestorid otsivad võimalust (kasumiga) väljuda. Kuiv­alliku otsus osta Starmani enamusosalus teeb temast kindlasti kandidaadi aasta äri­mehe tiitlile ja tehing ise näeb aasta ettevõtlustehingu moodi välja.
    Kui meenutada silmapaistvaid ettevõtjaid varasematest aastatest, siis enamasti toob aasta ärimehe tiitli suur ostu- või müügitehing. Mullu nimetas Äripäev aasta ärimeheks Graanul Investi omaniku Raul Kirjaneni, kes otsustas oma pelletiäri kasvatamiseks osta Läti konkurendi 104 miljoni euro eest. Julgus ja tulevikuvisioon kesisel investeeringute ajal tõstsid Kirjaneni esile. Aasta varem müüs aasta ärimees Hardi Meybaum hinnanguliselt 80 miljoni euroga enda asutatud ettevõtte GrabCAD. Niisiis mängib Kuivallik päris kindlasti samas liigas eelmiste aastate edukaimate ärimeestega.
    Eesti vajab väliskapitali
    Eelmise aasta põhjal kokku pandud statistika kõneleb ilmekalt, et välisinvestorite huvi Eesti ettevõtete vastu jahtub. Äripäeva toimetus on väljendanud selget muret, et välisinvesteeringute vähenemist ei tohi võtta kergekäeliselt. Ainult kodumaise kapitali najal ettevõtluskeskkonna arendamine jääb keeruliseks. Eesti vajab välis- ja kodumaise kapitali koostööd.
    Starman on ilmekas näide, kuidas välis­kapital annab organisatsioonile jõudu juurde. 1992. aastal Kuivallikuga koos Starmani asutanud Peeter Kern üritas mõni aasta tagasi osta välisinvestoritelt suurosalust tagasi, kuid raha jäi väheks, mistõttu liikus suurosalus edasi East Capitalile. Paari viimase aastaga on Starmani hinnanguline väärtus aga pea kahekordistunud. Välisinvestorid tundsid, et nende investeerimisperiood on end õigustanud ning nüüd on paras aeg liikuda uutele jahimaadele. Igatahes on tõestatud, et Eesti telekomiäri suudab kasvada kiirelt ja kasumlikult, kui appi võetakse ka väliskapital.
    Samas annab kodumaise kapitali esiletõus Eesti majandusele omamoodi lisaväärtust: müügilt ja kasumilt jääb Eestisse suurem tulu. Veelgi vägevam oleks firma, mis suudaks panna teiste riikide inimesi tööle Eesti ettevõtte heaks.
    Kasuta soodsat võimalust
    Mõni võib vastu vaielda, et kui lasta uksest sisse väliskapital, ei jõua kodumaised tegijad hiljem oma ettevõtet tagasi osta. Kuivallik tõestab vastupidist. Veel enam – tuleb valida õige hetk. Starmani asutaja tabas ära, et kui ettevõte oleks edasi liikunud järgmiste välisomanike kätte, pidanuks hiljem suurosaluse saamiseks veelgi rohkem raha välja käima.
    Praegu on hea aeg suuteks ostudeks raha leida, kuid tõenäoliselt ei püsi soodne keskkond igavesti. Hea tõdeda, et võimalust on näinud ja kasutanud näiteks LHV, Tallinki suuromanikud või ka Olerex.
    Nagu kirjutasime hiljuti: kui ettevõtluskeskkond on atraktiivne, siis investeeritakse julgemalt ja pikemas perspektiivis. Eesti ettevõtjad näevad võimalust napsata välismaalaste eest osalusi, seega peab väljavaateid olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Balti aktsiaturg tegi Enefit Greeni abiga rekordilise käibe
Balti põhinimekirja aktsiate käive küündis täna 15,4 miljoni euroni, mis ületab tänavust keskmist käivet rohkem kui neli korda. Kauplemisrekordit aitas püstitada täna turule tulnud Enefit Greeni aktsia.
Balti põhinimekirja aktsiate käive küündis täna 15,4 miljoni euroni, mis ületab tänavust keskmist käivet rohkem kui neli korda. Kauplemisrekordit aitas püstitada täna turule tulnud Enefit Greeni aktsia.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Poplauljast suurärimeheni: Enefiti krabanud investorid kavatsevad aktsiaid kõvasti hoida TOP: 1333 suuremat investorit
Neljapäeval kauplemist alustava Enefit Greeni aktsionäride nimekirjast leiab tuntud ärimehi ja poliitikuid, aga ka meelelahutusest tuntud nimesid.
Neljapäeval kauplemist alustava Enefit Greeni aktsionäride nimekirjast leiab tuntud ärimehi ja poliitikuid, aga ka meelelahutusest tuntud nimesid.