Anname noorele põhjuse minna kooli õpetama

Valitsus alustas hiljuti 2017. aasta riigieelarve koostamist, mis tähendab igal aastal kuludele ja kõikvõimalikele poliitilistele lubadustele katteallikate leidmist. Üks oluline kulu­rida on õpetajate töötasu, mille haridusministeerium on sidunud Eesti keskmise palgaga.

Kuigi Äripäev pooldab avaliku sektori kulutuste vähenemist ja eelkõige ametnike arvu koondamist, siis õpetajaskond vajab hädasti värsket verd. Selle eesmärgi täitmine jääb aga endiselt keeruliseks, kui me ei suuda õpetaja elukutset muuta eriala valivale noorele huvi­pakkuvaks. Jah, noor tööotsija lähtub valikul eelkõige tööülesannete sisust ja võimalusest end teostada, ent sama oluline on palk. On paslik küsida, miks keskmine noor mees ei taha minna õpetajaks.

Eesti üldharidust võib pidada tugevaks, meie õpetajad ja õpilased on seni olnud tublid. Samuti näitab õpetaja järjepidev palgatõus, et üritame tuua tasakaalu tema antud panusesse ja makstavasse tasusse.

Küll aga ei ole sellest kasu, kui me ei suuda haridussüsteemis tuua õpetajaametile rohkem konkurentsi. Eesti õpetajaskonda ootab ees põlvkondade vahetus, mistõttu soovitas näiteks OECD oma mulluses raportis Eestil pakkuda konkurentsivõimelist palka ja häid karjäärivõimalusi, et leida koolidesse uusi andekaid õpetajaid.Seetõttu on oluline hoida õpetaja töös vähemalt üks oluline komponent piisavalt ihaldusväärsena. Samal ajal tuleb hakata tähelepanu pöörama ka muidugi teistele faktoritele nagu näiteks töökeskkond, kuid praegu keskendume palgale.

Hiljutisel arvamusfestivalil Paides ütles Tallinna reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar, et õpetaja palk peaks olema vähemalt kaks Eesti keskmist. Samas sõltub tasu tehtavast tööst ja tööandja ootustest. Kui me tahame õpetajaks inimesi, kes lihtsalt teeks töö ära, siis ei ole ka õigustatud maksta üle keskmise töötasu. Oma ala asjatundja, kes on valmis hingest pingutama ja suudab õppekvaliteeti parandada, väärib kõrget palka.

Kui õpetaja ametikohale suudetakse tekitada suur konkurents, siis on ka lootust(üld)haridustaseme tõusus ja järjepidevuse jätkumises. Enamus praeguseid tippspetsialiste ja –ettevõtjaid poleks tõenäoliselt oma karjääriredelil nii kaugele jõudnud, kui nad oleksid oma alushariduse saanud inimestelt, kes oleksid lihtsalt täitnud nn miinimumprogrammi. Kindlasti meenutavad nad eredalt õpetajaid, kes suutsid neid innustada teadmisi omandama.

Õpetaja palgataseme tõus ja suurem konkurents ei pruugi samas kindlustada hüpet hariduse kvaliteedis. Kui tõstaksime kohe õpetaja töötasu märksa kõrgemaks, ei tuleks targemaid ja loovamaid õpetajaid päevapealt. Seetõttu on oluline seada õpetajale väljund, kus ta tunneb suurt eneseteostusvõimalust. Kui õpetaja saab tunda uhkust enda ameti ja ülesannete üle, siis pingutab ta rohkem ja annab edasi parema tulemuse. Võidab nii õpetaja kui ka õpilane. Ja õpilase tulevane tööandja.

Kuigi õpetaja palk ei ole peamine põhjus, mida Eesti hariduses saab parandada, tasub värskete õpetajate leidmiseks töötasusse panustada. See on üks esimesi asju, mida tulevane tööotsija hakkab vaatama.