Seadusemuudatus eeldab toimetuse arusaama mööda ka notari staatuse ümberdefineerimist, sest nimelt senine määratlus on notarite sissetulekute ümber tekitanud vaikimismüüri, mis nende suhtes kehtivad lausa aastast 1993 ehk siis samahästi kui taasiseseisvunud Eesti algusajast alates.
Nn vaba elukutse esindajana teevad notarid tööd “oma nimel ja vastutusel”, maksavad aga makse nagu füüsilisest isikust ettevõtjad, ning valikut, kas nende teenust kasutada või mitte, inimesel ei ole, riik kohustab seda tegema, näiteks kinnisvara ostes-müües. Avaliku aruandluse kohustust nagu ettevõtjal või ka riigiametnikul notaril ei ole.
Hoolimata sellest, et ajakirjanduses on eri aegadel selle olukorra absurdsusele tähelepanu juhitud, pole 1990. aastate alguses valatud lobivundamendis seni ainsatki mõra märgata olnud. Alles nüüd, kui Äripäev teema taas jõuliselt uuesti tõstatas, on jää murdumise häält kuulda.
Avalik huvi on uudishimust tähtsam
Tallinna notar Priidu Pärna on Äripäeva veergudel leidnud, et Äripäeval pole oma avalikustamisjutuga muud eesmärki kui siht rahuldada inimlikku uudishimu. Kahtlemata huvitab inimesi notarite teenistus: kui midagi nii kiivalt varjatakse, siis on, mida varjata. Kuid toimetuse siht on märksa avaram: kui inimesel pole valikut, kas seda teenust kasutada või mitte, siis on tal õigus teada, kuidas selle teenuse hind kujuneb, ning tal peab olema võimalus kujundada oma seisukoht, kas see on paika saanud õiglaselt. Pärna vastuväide, et riigil peab olema võimalus büroode tulude ja kulude tasakaalu hinnata, kuid ajakirjandusel mitte, ei sobi kokku liberaalse demokraatia põhimõtetega. Ajakirjandus ei vahenda infot ju mitte iseenda ajatäiteks, vaid avaliku huvi teenimise eesmärgil. Notarite vastumeelsust võimalikesse edetabelitesse sattumise ees võib ju mõista, kuid läbipaistvuse nõudest taganemist ei saa see ajendada.
Lätis ja Leedus suudeti taasiseseisvuse algusaja tugeva lobi tulemusena avaliku huvi vaateulatusest välja kirjutada advokaadibüroode tulud ja kulud. Eestis annavad advokaadid oma tulemustest aru nagu teisedki ettevõtjad ja me peame seda endastmõistetavaks. Äripäeva meelest peaks samasugune suhtumine laienema ka notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele.
Kui nad tegutsevad nagu ettevõtjad, pakuvad teenuseid ja teenivad tulu nagu ettevõtjad, siis laienegu neile ka samasugune aruandluskohustus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!