Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laskem sisserände piirarv vabaks

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    On küsitav, kas Eesti üldse vajab sisserände piirmäära. Tööandjate ettepanek see kaotada tundub Äripäevale mõistlik.

    Tööandjate keskliidu ettepanek sisserände piirarv ära kaotada on Äripäeva meelest igati mõistlik, sest tõepoolest: piirarvust on saanud töökätepuuduse mure lahendamise takistaja.
    Kui see tundub ühekorraga liiga radikaalne, siis tasuks seadust muuta nii, et piirarv poleks seaduses nii jäigalt paika pandud, vaid jätaks võimaluse tööturu vajadustele paindlikumalt reageerida.
    Piirarv poole aasta pealt täis
    Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar märkis kirjas siseministeeriumile, et eelmisel aastal sai kvoot täis enne aasta lõppu ja tänavu on põhjust eeldada, et see saab täis juba suvel. See tähendab, et tööandjad, kes soovivad tööjõudu värvata nn kolmandatest riikidest, peavad ootama järgmise aastani pelgalt põhjusel, et välismaalaste seaduses on sätestatud üks number, mida käigupealt muuta ei saa. On küsimisväärne, kas me üldse vajame sellist piirmäära. 
    Siseministeerium soovitas eelmisel aastal tänavuse aasta piirarvuks sätestada 1317 inimest, mis on 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast, sama suur oli piirarv 2016. aastal. 0,1 protsendi piirmäär tuleneb välismaalaste seadusest, mille paljusid sätteid on viimaste aastatel jooksul täpsustatud, täiendatud ja leevendatud.
    Ühelt poolt on arusaadav, et tööandjate vajadused käivad eespool ja seadusemuudatused mõningase viiteajaga järel. Teisest küljest aga on tööandjate keskliit pikemat aega valjul häälel kõnelenud elevandist elutoast ehk tõsiasjast, et Eesti elanikkond vananeb nagu üks edukas Euroopa riik kunagi ja tööjõupuudus ei ole probleem, mis ennast ise käigupealt ära lahendaks. Tööealiste inimeste hulk väheneb aastas 6350 inimese võrra, sellal kui pensioniealiste hulk suureneb 3400 võrra – need on arvud, mida tööandjate keskliit on püüdnud valitsuserakondade ajudesse istutada. Oleks ülekohtune öelda, et kõneldud on päris kurtidele kõrvadele. Pikaajalist, paarikümne- ja enam aastast perspektiivitunnet on selle teema suhtes aga nappinud nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna valitsusel.
    Tuletame siinkohal meelde, et tööandjad räägivad eelkõige suunatud ja kontrollitud töörändest ehk siis nende inimeste toomisest, keda vajab hädasti Eesti tööturg. Sisserände piirarv ei puuduta üldse Eestisse Euroopa rändekava alusel ümber paigutatavaid inimesi ega mõnel teisel viisil rahvusvahelise kaitse alla kuuluvaid isikuid. Ka ei käi piirarvu alla Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi, USA, Jaapani ja Šveitsi kodanikud ega Eestisse õppima või teadustööd tegema tulevad isikud. Samuti mitte need, kes saavad püsivalt Eestisse elama asumise loa. Viimastel aastatel on Eestisse elama asunud 6000-8000 välismaalast – kõik nad ei jää püsivalt siia, osa neist ongi ehtsad töörändajad ja nende pereliikmed.
    Koolitamine jääb
    Sisserände piirmäära kaotamise või siis määra suurendamise poolt räägib ka see, et pagulashirm on Eestis suuresti järele andnud. Nagu rõhutatud, pagulased ei käi kõnealuse määra alla, kuid fooni mõttes on tegemist Eesti jaoks tervendava ja positiivse muutusega, mis lihtsustab ka töökäte sissetoomise vajaduse teadvustamist avalikus ruumis. Muidugi ei kao kuhugi vajadus koolitada ja ümber õpetada kohapealset tööjõudu. Ent seda teevad tööandjad niikuinii, piiri taha vaadatakse ikka siis, kui häda käes. Ent üks tööturu arendamise meede ei peaks välistama teist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Livonia müüs Hortese juhtidele maha
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.