- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 278,9
- DOW 300,78%44 832,11
- Nasdaq 1,02%20 600,16
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 278,9
- DOW 300,78%44 832,11
- Nasdaq 1,02%20 600,16
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tee koht vabaks, Riigi Kinnisvara
Riigi raha otstarbeka kasutamise ja kinnisvaralise kompetentsi koondamiseks loodud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) peab ellujäämiseks muutuma. Väiksemaks, edasipüüdlikumaks ja targemaks.
Konkurentsiamet võttis uurida RKASi ja leidis, et riigifirma solgib kontoripindade pakkumisel ühelt poolt konkurentsi ja teiselt poolt ei motiveeri miski ka riigiasutusi odavamat teenust otsima. RKAS, mis loodi optimaalsete kinnisvaralahenduste pakkumiseks, töötab kontorite vallas oma eesmärgile risti vastu.
Äripäev leiab, et riigile kontoripinna pakkumisega saab eraäri suurepäraselt hakkama, sellelt väljalt peaks RKAS lahkuma. Seda lihtsat ettepanekut toetab konkurentsiamet, kes ei leidnud mingit kaalukat põhjust, miks RKAS peaks üldse kontoripindadega tegelema.
Ärme lähme äärmustesse, vanglad ja kommunismiohvrite memoriaal, kordonid ja kohtumajad siia alla ei kuulu, aga tavaline kontoripind, kus paikneks näiteks ametid ja kas või RKAS ise, ei pea sugugi lõdva käega RKASilt tulema. Pikaajalist, kindlalt maksvat ja viisakat rentnikku, nagu seda riigiasutus on, näeb oma kontorihoones hea meelega iga rentnik, kes on nõus tema pärast pingutama. Suuremates linnades on asutusel võimalik endale sobivad tingimused välja rääkida, mitmel asutusel koos seda enam.
Ise müün ja ise aitan osta
Riik on ise RKASi vastuolulisi ülesandeid täitma pannud – ta peab olema kompetentsikeskus, mis aitab riigiasutustel parimat-odavaimat pinda valida, ja ühtlasi on ta ka selle pinna pakkuja. Siia on huvide konflikt kirjutatud punaste trükitähtedega. Lahendus, mille ka konkurentsiamet miinimumprogrammina välja pakub, on lihtne – lahutada kinnisvara kompetentsikeskus kontoripindande rentimisest. See võiks ollagi esimene eesmärk.
Riigi Kinnisvara ASi ei riku konkurentsi ainult kontoripinnaäris. Kinnisvara halduse hangetel võistleb erafirmadega ettevõtte 100% tütar Hooldus Pluss, mis on mõne hanke ka suunatult endale saanud. Selle loomise idee oli kunagi selgitada välja teenuse hind, nagu ka maanteid hooldava ka Eesti Teede puhul. Teehooldusfirma konkureeris eelistingimustel erafirmadega, kasutades selleks garanteeritud tööst saadud raha. Eelmine valitsus pani selle erastamise nimekirja etteotsa.
Riigi kinnisvara valdkonna kompetentsi koondamine ühte keskusesse on ideaalolukord. Hinnainfo, tehnilised detailid, tegijate taust, valdkonna konjunktuur ja prognoosid – milliseid tarku otsuseid see võimaldab. Kui seda tõrva poleks. Kui poleks superministeeriumi hanget, milles hinnaga pandi kolmveerandi ulatuses mööda, seda kõige odavama pakkumuse puhul. Või kui kinnisvara müümise poolelt ei meenuks Arsenali keskus, mis müüdi konkurentsita Rain Rosimannusega seotud firmale, nagu hiljem selgus.
Tõsi, riigiettevõte on värskelt saanud uue nõukogu, kus on ametis rohkem asjatundjaid, kinnisvaraekspert Tõnu Toompark näiteks, või Nordeconi taustaga hilisem audiitorfirma juht Sulev Luiga.
Konkurentsiameti avaldust tasub peale RKASi kureeriva rahandusministeeriumi vaadata majandusministeeriumil, kelle üürimajade projekt tõstab suuremates linnades jalga sama reha kohale. Järelevalve asemel võib vabalt toimida ka ettevalve.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele