Püüdke rohkem!

Ei, vastutuse näitamine ei pea alati tähendama kellegi tagasiastumist. Parem lahendada jama – riik avab politsei- ja piirivalve kontorid hiliste öötundideni ja nädalavahetusteks, kuni elu saab keskmiselt normaalselt edasi minna. Peaminister, äkki otsustaks nii?

Sellel, kui oled digiteenustega teistest ees, on oma head küljed. Esiteks muidugi see, et elu on inimestel parem – mugavam ja ka odavam. Ja riik kogub kuulsust. Digiedu oli ka üks põhjus, mille tiivul president Kersti Kaljulaid maailma mõjukaimate naiste hulka jõudis. “Kaljulaid juhib vaikset digitaalrevolutsiooni tillukeses Eestis, kus ta on esimene naispresident. Eesti on esimene riik, kus digitaliseeriti avalikud teenused – sealhulgas valimised, tervishoid ja koolisüsteemid,” põhjendab Forbes. 

Nüüd, kus need valimised, tervishoid ja koolisüsteemid on koos muude ID-kaardiga seotud süsteemidega turvakriisis, läheb vaja ka kriisilahendusi.

ID-kaart on paljude inimeste töös möödapääsmatu – raamatupidajad, notarid, arstid, juristid. Kogu austuse juures turvaaugu paikajate tööle jääb sellest väheks, kui ID-kaardi kasutajatel lahendust kätte saada ei õnnestu.

Meditsiiniasutustele laiali saadetud hoiatused, et nad enne sertifikaatide uuendamist veenduks, et kõik süsteemid tööle jäävad – seegi usaldust ei suurenda. Tõsi, neile on ka kinnitatud, et e-tervise süsteemis saab töö suletud sertifikaatidega jätkuda, aga kas see on nüüd siis see kinnitus, mida lõpuks uskuda saab?

Sest kui hakkame turvaprobleemi algusest peale rahvale räägitud jutte meenutama, ei jääma neist kehtima suurt midagi. Kinnitus, et ID-kaardi turvarisk on pigem teoreetiline, oli hea küll enne valimisi, aga enam ei kehti. Vaev, mida vajaksid pahatahtlikud häkkerid kaartide lahtimuukimiseks, muutub järjest väiksemaks. Kuupäev, millal sertifikaadid kinni lähevad, tuleb järjest lähemale.

Lootus, mida väljendas Euroopa Liidu juures eriesindajana töötav Matti Maasikas – et ID-kaardi turvalisuse küsimus võib riigi jaoks olla pigem õnnistus kui õnnetus ja Eesti saab nüüd võimaluse näidata, kuidas me suudame selles valdkonnas olulise probleemi lahendada – on luhtunud.

Rahustavad jutud selle kohta, et võtke rahulikult, teil seda ID-kaarti nii väga vaja polegi, ei vasta tõele. Jah tõesti, toit, vesi ja hingatav õhk on saadaval ka kaardita, aga riigi pakutavad e-teenused on saanud nii harjumuspäraseks, et enam ei märkagi, kuhu ja kui sageli sisse logime, kuni seda õigust ära võetud pole.

Kindel on see, et üha tihedamasse võrku liidetud maailmas hakkavadki tarkvaralised probleemid korduma. Väiksema või suurema ulatusega vigu ei ole võimalik ka parima tahtmise korral välistada ja mitme süsteemi kokkusaamise kohal võib alati error’eid ette tulla.

Me kõik saame sellest aru. Aga me tahame, et riik, kes meid digiellu pani või meile digielu võimaldas, kumba soovite, näitaks, et ta võtab vastutuse ja lahendab olukorra.

Tund aega pärast keskmist kontoritööpäeva kauem lahti hoitavad politsei- ja piirivalve teeninduspunktid olukorda ei lahenda. Avame kaardivahetus-uuenduspunktid linnades keskööni ja nädalavahetustel ning poolehoid on garanteeritud.