Võlg painab? Ole inimene ja suhtle

Äripäev • 23. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Äripäev kirjutas eile, kuidas Weekend Festivali korraldajafirmal on maksmata arveid, samuti on neil riigi ees tekkinud 167 000 euro suurune maksuvõlg.

Äripäeva arvates pole likviidsuskriisi tekkimises midagi uut ning neid tuleb ettevõtetel kindlasti ette ka tulevikus – tähtis on see, kuidas tekkinud probleeme lahendada.

Kindlasti pole õigustatud võlausaldajate eest peitu pugemine ning katteta lubaduste andmine. Omavaheline suhtlemine võimaldaks mõlemal poolel leida parimad lahendused, olgu selleks siis võla ajatamine või arvete faktoorimine.

Kohustuste täitmisel kindlate kokkulepete sõlmimine aitab probleemi kiiremini lahendada, ilma et osapooltele jääks mõru maik suhu. Võlausaldajatega kokku leppides tekib võlgnikul arusaam, kes ja mis tingimustel on valmis võla ajatama ning võimaldama maksegraafikut. Nagu Äripäev kirjutas, oleks konstruktiivse suhtluse tulemusena Babahh Media võlausaldajana 20 000eurose võla tasumist graafiku alusel Weekendi korraldajatele ka võimaldanud.

Lisaks võlausaldajatele kindlustunde andmise ning paanika vältimise aitab nendega suhtlemine kaardistada aga kogu likviidsusaugu. Nii on selge, kellega on võimalik kokku leppida, kellega mitte. Mainekahju vältimiseks saab viimaste esitatud nõuded katta lühiajalise laenuga.

Eesti Ekspress kirjutas augustis Weekendiga sarnasest kaasusest, kus Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna viivitab samuti vähese likviidsuse tõttu arvete tasumisega. Toona ütles kunstnik Maile Grünberg, et Sildna käest saab raha kätte vaid inkassofirma abiga.

Siit võimalus teiste vigadest õppimiseks ka Weekendi korraldajatele – kindlasti on inkassotasude tasumine kulukam kui lühiajalise likviidsuslaenu intress.

Vastutus ka võlausaldajal

Fakt on ka see, et Weekendi korraldajatel oli pikalt probleeme majandustulemuste esitamisega. Veel eelmisel aastal kirjutas Äripäev, et firma pole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ega soostunud ka käivet ja kasumit avalikustama. Hiljem aruanded küll esitati, kuid nendest tuleb välja, et kasumisse jõudmiseks on tulnud osutada lisaks festivali korraldamisele produktsiooniteenuseid. Samuti on ettevõtte omakapital olnud negatiivne ning aasta varem jäädi pea poole miljoni euroga kõrvalprojektide ebaõnnestumise tõttu kahjumisse.

Sõltuvus kõrvalprojektidest, andmete hilinenud esitamine ning kasuminumbrite kõikumine peaks häirekella andma Weekendi korraldajate koostööpartneritele. Tekib küsimus, miks anti ettevõttele, mille tulud on ebastabiilsed ning mille korrektsuses on olnud probleeme, üldse kümnetesse tuhandetesse ulatuvate summade eest teenuseid krediiti. Tahes tahtmata võtsid võlausaldajad tavapärasest suurema riski, mis nüüd on realiseerumas.

Tõsi, ilmselt andis koostööpartneritele julgust see, et Weekendi korraldajatel õnnestus hoolimata viidatud möödalaskmistest toetust saada ka EASi kaudu Eesti riigilt. Eraldati neile 65 000 eurot rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste programmist, mida Weekendi korraldajad lubasid kasutada turunduskampaaniaks ning Eesti tutvustamiseks.

Hoolimata riskide realiseerumisest on ka praegu võlausaldajatel võimalik enda heaks üht-teist ära teha. Selle asemel, et tulutult Weekendi korraldajatega kokkuleppele saamist üritada, on alati võimalik uurida väljasaadetud arvete faktoorimisvariantide kohta. Eeldusel, et Weekend likviidsuskriisi lahenedes ning raha laekumisel oma võlad lõpuks hilinemisega ikkagi tasub, võib arvete rahastamine võimalikuks osutuda.

Arvete hilinemise ja pikkade tähtaegade vastu kaitsmiseks ning raha kohe kättesaamiseks pakuvad võimalusi nii pangad kui ka ühisrahastus. Arvete faktooringu peale saavad mõelda nii korraldajad kui ka võlausaldajad ise. Seda lihtsustaks jällegi omavaheline läbirääkimine ning kokkulepete sõlmimine.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt