Energiamonopoli tütar on kosimiseks küps

Investoritel oli põhjust oodata Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni börsile viimist käesoleva aasta algupoolel, kuid Äripäeva andmetel seda ei juhtu. Aktsiaemissiooni on pikalt ette valmistatud, otsus on kirjas isegi valitsuse koalitsioonileppes. „Millal siis veel? Ma ei näe, miks me peaks sellega üle esimese kvartali ootama,“ ütles äsjases intervjuus ka Tallinna börsi juht Kaarel Ots.

Äripäev leiab, et riigiettevõtte börsile viimisega pole mõtet venitada, ja pole ka head põhjust, miks seda ei võiks täielikult erastada. Mida varem avalik aktsiaemissioon toimub, seda parem. Pole alust arvata, et ajad lähevad paremaks, sest pigem ennustatakse maailma majanduses praegu jahtumist. Valitsus võiks oma lubadusi täita, aega selleks pole palju jäänud.

On selge, et iga börsil olev ettevõte konkureerib teistega investorite kapitali pärast, mis sunnib ettevõtteid tegema paremaid strateegilisi otsuseid ja olema efektiivsemad. Riigiettevõtte puhul on see meie kõigi huvides.

Tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest elektrit ja soojust tootvale Enefit Greenile annaks IPO võimaluse kaasata toekat kapitali arengu finantseerimiseks. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loodetakse esmapakkumisega kaasata kuni 500 miljonit eurot. Enefit Greeni juht Aavo Kärmas on aga sõnastanud ambitsioonika visiooni müügimahtu „koduturul“ ehk Balti riigid pluss Soome ja Poola – tervelt kolm korda kasvatada. Riiklikul tasandil peaks tema sõnul võtma eesmärgiks toota 2030. aastaks poole elektrienergiast taastuvatest allikatest. Kõik see paneb paljudel investoritel ja kosumise ootuses Tallinna börsil suu vett jooksma – tehke juba ära.

Kui Eesti konkurentsiamet andis eelmise aasta lõpus Enefit Greenile loa omandada ligi poole miljardi eurose suurtehinguga Baltikumi suurim taastuvenergiatootja Nelja Energia, tugevdas ettevõte oma niigi võimsat seisundit turul. Seejuures ostis riigifirma riigi rahaga ettevõtte, mis sai riigi kaukast priskeid toetusi. Kui erasektori võimalusi pärsitakse ja maksumaksjalt ühe asja eest mitu nahka kooritakse – nagu kriitikud siis väitsid – oleks ainult õiglane, kui maksumaksjad saaksid nii pea, kui võimalik, šansi ettevõtte käekäiku investeerides selle arengust kasu saada.

Samuti võimaldaks see meie pensionifondidel koduturule investeerida.

Samas on mõistetav, et suurtehingute ettevalmistamine võtab aega. Nelja Energia erinevad osad tuleb integreerida ettevõtte struktuuri, aktsiaemissiooni korraldamine tuleb põhjalikult läbi mõelda, eeltöö Põhjamaade pankades ja fondides ära teha. Selliseid asju ei tohigi teha uisapäisa. Võttis ju ka Tallinna Sadama börsile viimine üksjagu aega. Hingakem siis korra rahulikult sisse ja välja. Nagu rahandusminister Toomas Tõniste on märkinud, tuleb IPO korraldamiseks leida optimaalne aeg ehk arvestada turu hetkeseisuga.

Meenutagem siiski, et korra on Eesti Energia börsile viimine läbi kukkunud. Sandor Liive juhtimise all oli Eesti Energia kolmandiku aktsiate Londoni börsile viimine juba suuresti ette valmistatud, kuni tollane peaminister Andrus Ansip kõiki poliitilisi hädapidureid korraga tõmbas ja protsessi peatas. Loodame, et seekord pole põhjust midagi taolist teha ja Enefit Greeni erastamisprotsessi - võimalikule viivitusele vaatamata - põhja ei lasta.