Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiamonopoli tütar on kosimiseks küps

    Kui otsustajad pidurdavad Eesti Energia tütarettevõtte börsile viimist, saadavad nad ohusõnumeid, nörritavad investoreid ja söövad oma sõnu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Investoritel oli põhjust oodata Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni börsile viimist käesoleva aasta algupoolel, kuid Äripäeva andmetel seda ei juhtu. Aktsiaemissiooni on pikalt ette valmistatud, otsus on kirjas isegi valitsuse koalitsioonileppes. „Millal siis veel? Ma ei näe, miks me peaks sellega üle esimese kvartali ootama,“ ütles äsjases intervjuus ka Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
    Äripäev leiab, et riigiettevõtte börsile viimisega pole mõtet venitada, ja pole ka head põhjust, miks seda ei võiks täielikult erastada. Mida varem avalik aktsiaemissioon toimub, seda parem. Pole alust arvata, et ajad lähevad paremaks, sest pigem ennustatakse maailma majanduses praegu jahtumist. Valitsus võiks oma lubadusi täita, aega selleks pole palju jäänud.
    On selge, et iga börsil olev ettevõte konkureerib teistega investorite kapitali pärast, mis sunnib ettevõtteid tegema paremaid strateegilisi otsuseid ja olema efektiivsemad. Riigiettevõtte puhul on see meie kõigi huvides.
    Tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest elektrit ja soojust tootvale Enefit Greenile annaks IPO võimaluse kaasata toekat kapitali arengu finantseerimiseks. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul loodetakse esmapakkumisega kaasata kuni 500 miljonit eurot. Enefit Greeni juht Aavo Kärmas on aga sõnastanud ambitsioonika visiooni müügimahtu „koduturul“ ehk Balti riigid pluss Soome ja Poola – tervelt kolm korda kasvatada. Riiklikul tasandil peaks tema sõnul võtma eesmärgiks toota 2030. aastaks poole elektrienergiast taastuvatest allikatest. Kõik see paneb paljudel investoritel ja kosumise ootuses Tallinna börsil suu vett jooksma – tehke juba ära.
    Kui Eesti konkurentsiamet andis eelmise aasta lõpus Enefit Greenile loa omandada ligi poole miljardi eurose suurtehinguga Baltikumi suurim taastuvenergiatootja Nelja Energia, tugevdas ettevõte oma niigi võimsat seisundit turul. Seejuures ostis riigifirma riigi rahaga ettevõtte, mis sai riigi kaukast priskeid toetusi. Kui erasektori võimalusi pärsitakse ja maksumaksjalt ühe asja eest mitu nahka kooritakse – nagu kriitikud siis väitsid – oleks ainult õiglane, kui maksumaksjad saaksid nii pea, kui võimalik, šansi ettevõtte käekäiku investeerides selle arengust kasu saada.
    Samuti võimaldaks see meie pensionifondidel koduturule investeerida.
    Samas on mõistetav, et suurtehingute ettevalmistamine võtab aega. Nelja Energia erinevad osad tuleb integreerida ettevõtte struktuuri, aktsiaemissiooni korraldamine tuleb põhjalikult läbi mõelda, eeltöö Põhjamaade pankades ja fondides ära teha. Selliseid asju ei tohigi teha uisapäisa. Võttis ju ka Tallinna Sadama börsile viimine üksjagu aega. Hingakem siis korra rahulikult sisse ja välja. Nagu rahandusminister Toomas Tõniste on märkinud, tuleb IPO korraldamiseks leida optimaalne aeg ehk arvestada turu hetkeseisuga.
    Meenutagem siiski, et korra on Eesti Energia börsile viimine läbi kukkunud. Sandor Liive juhtimise all oli Eesti Energia kolmandiku aktsiate Londoni börsile viimine juba suuresti ette valmistatud, kuni tollane peaminister Andrus Ansip kõiki poliitilisi hädapidureid korraga tõmbas ja protsessi peatas. Loodame, et seekord pole põhjust midagi taolist teha ja Enefit Greeni erastamisprotsessi - võimalikule viivitusele vaatamata - põhja ei lasta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennikutootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.