Ootame riigilt paremaid konkurentsireegleid

Lähiajal jõustuva ja Eestis kahe aasta jooksul üle võetava Euroopa Liidu direktiiviga antakse konkurentsiametile volitusi ja jõudu juurde: kriminaalmenetluse asemele või kõrvale tekib õigus määrata haldustrahve ja trahvisummad suurenevad. Lisaks fikseeritakse ameti (rahaline) sõltumatus poliitilistest mõjudest ja ministeeriumidest.

Äripäev leiab, et on hea, kui muudatused aitavad kaasa võrdsete konkurentsitingimuste tagamisele. Samuti on tervitatav, kui väheneb halduskoormus, kuid süüdlased saavad karistatud. Samas ei tohiks direktiivi Eesti seadusandlusse mehaaniliselt üle võtta, vaid praegune segane süsteem tuleb asendada oluliselt lihtsama ja selgemaga.

Riik peab tagama, et erasektor saaks võimalikult vabades tingimustes tegutseda. Kuid korruptsioon erasektoris on üks valdkond, kus erasektor sisemisi ohte ise maandada ei suuda, on kirjutanud endine peaprokurör, praegune Soraineni vandeadvokaat Norman Aas. Seetõttu on riiklik sekkumine siin õigustatud.

Praegu on Eestis konkurentsiseaduse rikkumise eest võimalik määrata kõige karmimaid karistusi Euroopas, sest kartellikokkulepped käivad meil kriminaalmenetluse alla. Reaalsus on aga teine – kriminaalmenetlused on keerulised ja aeganõudvad, paljud menetlused lõpetatakse oportuniteedi alusel süüdimõistva otsuseni jõudmata ja trahve kohaldamata. Seetõttu võivad süüdlased pääseda karistuseta.

Kui kõiki kartellikokkulepete juhtumeid ei pea enam kriminaalasja raames menetlema ja lihtsamad asjad saab lahendada halduskorras trahvi määramisega, kasvavad oluliselt lahendini jõudnud asjade hulk, õigusselgus ja ka riigieelarve laekumine. Üks põhjuseid, miks direktiiv Euroopa institutsioonide tasemel üldse vastu võeti, oligi see, et Eestis ja mõnes teises ELi riigis ei jõua konkurentsialased menetlused mitte kuhugi.

Praegune olukord on tõepoolest keerukas, nentis Äripäeva raadios advokaadibüroo Cobalt partner ja konkurentsiõiguse töögrupi juht Elo Tamm. "Kartellikokkulepped käivad kriminaalmenetluse alla, turgu valitseva seisundi kuritarvitused väärteomenetluse alla, paralleelselt on konkurentsiametil haldusjärelevalve menetluse õigus. Seda ei saa nimetada ettevõtjate jaoks selgeks olukorraks," ütles ta.

Näiteks said 11 kinnisvarafirmat külma duši 2017. aastal, kui konkurentsiamet nende suhtes kriminaalmenetluse algatas. Suure hinnatõusu tõttu portaalile kv.ee avalikult boikoti kuulutanud ettevõtete juhid ei taibanud, et nad võivad olla sellega sooritanud kriminaalkuriteo (pärast aasta aega kestnud uurimist pääsesid firmad oportuniteediga).

Tulevikus saaks konkurentsiseadusega kergelt pahuksisse läinud ettevõtjaid korrale kutsuda proportsionaalse trahviga, selmet neid kriminaalina kohelda. Samas võiks jääda võimalus väga suurte summade ja räigete tegude puhul kriminaalmenetlust rakendada. Selleks et neil, kes päriselt seadust rikkuda tahaksid, sellist mõtet ei tekiks.

Äripäev loodab, et direktiivi jõustumisel algab diskussioon, kuidas on seda Eestis parem üle võtta. Tähtis on, et selle üle ei otsustataks kabinetivaikuses. Muidu võime endale saada lihtsalt jõumehest ametkonna, kuid õigusselgus ettevõtja jaoks ei parane.