Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtutäiturite arv kujunegu vaba turu tingimustes

    Kui riiginõuete sundtäitmine liigub kohtutäiturite kohustuste hulgast välja, kaob vajadus nende arvukust riiklikult reguleerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Äripäev kirjutas möödunud nädalal, et Eestis praegu tegutseva 44 kohtutäituri hulgas on väikseima ja suurima tulu teenijate sissetulekute vahe suisa 27kordne. Kui edukaima kohtutäituri keskmine netosissetulek ületab 20 000 eurot kuus, siis paljud kohtutäiturite bürood toimetavad ellujäämise piiril ja sellest allpool.
    Äripäev leiab, et kui täiturite sissetulekus on vaatamata ühesugustele õigustele ja kohustustele nii suured erinevused, on viga süsteemis. Kui kõigile tööd ja teenistust ei jätku, ei ole vaja ka nende töökohta vägisi hoida – kohtutäiturite arvu peab paika panema tegelik vajadus.
    Vajadusest täitemenetlust reformida on räägitud juba aastaid. Äripäev kutsus 2017. aasta sügisel oma juhtkirjas kohtutäiturite arvu vähendama. Möödunud aasta algul juhtis riigikohus oma otsuses tähelepanu vajadusele hinnata kehtiva täitesüsteemi jätkusuutlikust laiemalt ning otsida võimalusi kulude vähendamiseks, muu hulgas vajadusel ka kohtutäiturite arvu ja ülesannete optimeerimise teel.
    Veider hübriid
    Täitemenetluse efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks lahenduste leidmine oli justiitsministeeriumi mulluses tööplaanis ning ministeeriumis ongi valminud täitesüsteemi ümberkorraldamise esmane kontseptsioon. Muu hulgas näeb see ette ka kohtutäiturite arvu kärpimise. Küsimus on, kas täiturite arv peaks kujunema vaba turu tingimustes või peaks selle sarnaselt praeguse süsteemiga paika panema justiitsministeerium.
    Eestis on kohtutäitur alates 2001. aastast veider hübriid avalikust teenistujast ja eraettevõtjast. Täiturid on riigi nimetatud, kuid tegutsevad sisuliselt ettevõtjana. Vabakutselised kohtutäiturid majandavad end võlgnikelt nõutavate tasude arvel ise, riik ei maksa täiturile palka ega vastuta tema tegevuse eest. Selline justkui kahel toolil istuv tegelane on ka Euroopas pigem erandlik nähtus.
    Kui tegemist oleks tavaliste eraettevõtjatega, ei oleks põhjust täiturite sissetuleku pärast liialt muretseda. Kui tööd jääb vähemaks ja enam kõigile täitureile ei jätku, sunnib konkurents nõrgemaid kas liituma või tegevusala vahetama. Kuna tegu on riigi nimetatud vabakutseliste avalike teenistujatega, kes muu hulgas menetlevad ka riigi nõudeid, siis selline tururegulatsioon ei toimi ning täiturite arvukus on olnud justiitsministeeriumi reguleerida.
    Kasule keskendunud
    Justiitsministeeriumi analüüsist selgub aga, et suurema tulu nimel pööravad täiturid rohkem tähelepanu eranõuete teenindamisele ning riigi nõuded jäävad vaeslapse ossa. Seetõttu ongi küpsenud ministeeriumis ettepanek, et riiginõuete sundtäitmine tuleks anda kohtutäituritelt hoopis maksu- ja tolliameti pädevusse. Sellega kaoks ka sisuline põhjus täiturite arvu riiklikult reguleerida. Pealegi – mille põhjal otsustada, mitu kohtutäiturit on optimaalne ja kuidas teha valik – keda võtta, keda jätta?
    Kui kohtutäiturite arv selgub vaba turu tingimustes, on süsteem paindlik ning võimeline vajaduste muutumisele kiiresti reageerima. Kindlasti mõjub konkurents hästi ka täiturite töö kvaliteedile. Riigile jäägu kontrolli funktsioon, et tulemuste saavutamisele keskendunud täiturid riigi sunni kehtestajana täitemenetluse reegleid ei painutaks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.