- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koolilapsed peavad saama korralikku toitu
Äripäeva kaanelugu toob välja probleemi, et Tallinnas vähendavad ettevõtjad laste koolitoidu portsudes lihakogust ja lahjendavad kastet jahuga, Poola juur- ja puuviljad võimutsevad, Eesti (mahe)toiduainetest võib vaid unistada. Põhjenduseks tuuakse, et Tallinna linn pole viis aastat koolitoidu toetust tõstnud, samal ajal kui toiduainete hinnad, tööjõu-, elektri-, transpordi- jm kulud on oluliselt tõusnud.
Äripäev on veendunud, et lapsed peavad koolis saama korraliku ja tervislikku toitu. Selleks peab koolitoidu toetuse juures arvestama hinnaindeksite muutumist ja kehtestama tõhusamalt nõudeid koolitoidu kvaliteedile.
Riigi ja omavalitsuste vahel peab toimima mõistlik koostöö - ei saa olla nii, et Keskerakonna juhitud riik tõstab koolitoidu toetust, aga Keskerakonna juhitud Tallinn vähendab omavalitsuse toetust, ja kokkuvõttes jääb summa sama väikseks nagu viis aastat tagasi. Et seda ei juhtuks, tuleb vajadusel muuta seadusi.
Lahkuv linnapea Taavi Aas ajab ümmargust juttu, nagu oleks kõik korras, sest kuidagi saadakse ju hakkama, ja eriti hästi saab hakkama üks Mustamäe kool, ent tunnistab samas, et tugineb mõne aasta tagusele infole. Äratus, härra Aas, kui rääkida vaid toidu hinnast, jättes kõrvale toitlustajate teised sisendhinnad, siis see on viimase kolme aastaga tõusnud umbes 11%. Kuna selles mängus loeb iga sent, siis pole ime, kui laste toit muutub piltlikult öeldes aina rohkem veeks ja jahuks. See ei ole normaalne. Ent see on juba väljakutse uuele meerile Mihhail Kõlvartile, kes sportlasena peaks tervisliku toitumise tähtsust hästi mõistma.
Briti staarkokk eeskujuks
Ettevõtluse eesmärk on kasumi teenimine, kuid liiakasuvõtmises toitlustusfirmasid süüdistada ei saa, pigem vastupidi. Üks suurimaid koolitoitlustajaid, Baltic Foods teenis 2017. aastal kasumit umbes 5% käibest, mullu aga alla 2%. Teise suure, Dussmanni, kasum oli umbes 1% käibest. Enamikul Äripäevaga suhelnud toitlustajatest langes kasum mullu poole võrra, jõudes piirini, kus investeeringuid teha ei saa ja võib hakata mõtlema, kas ettevõtet on üldse mõtet pidada.
Lisaks paistab, et turg koondub paari suurema kätte, mis ei mõju ergutavalt konkurentsile. Riigihangetel võidavad need, kes pakuvad sama raha eest kõige rohkem, aga mitte kõige lapsesõbralikumat toitu.
2005. aastal tegi briti telekokk Jamie Oliver Inglismaal koolilõunate parandamise kampaania, mis sundis valitsust suurendama koolitoidu dotatsioone ja viima koolides sisse tervislikumad menüüd. 2009. aastal näitas uuring, et tervislik koolimenüü parandas märkimisväärselt õpilaste õpitulemusi ja vähendas haigusega puudutud päevade arvu.
Eesti rahva kestlikkusest ja iibe suurendamisest rääkivad EKRE ja Isamaa võiks koolitoidu probleemi lahendamisega leida oma retoorikale praktilise väljundi. Kuna kauaaegse keskerakondliku linnapea Taavi Aasa juhtimisel vähendas Tallinn mullu koolitoidu toetust umbes 40%, jääb talle üle vaid soovida, et majandusministrina teeks ta riigi ebavajalikesse kulutustesse sama jõulisi kärpeid.
Lõpuks lasub meil ka lapsevanematena vastutus, et järeltulijatel kujuneks head toitumisharjumused. Isegi, kui koolitoitu valmistab staarkokk, ei pruugi laps seda süüa, kui on kodus harjunud vaid võileibade, makaronide ja poolfabrikaatidega.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele