Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolilapsed peavad saama korralikku toitu

    Kui koolitoidu toetust pole viis aastat tõstetud, mistõttu toit muutub kehvemaks, on olukord käest lastud ja aeg midagi ette võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Äripäeva kaanelugu toob välja probleemi, et Tallinnas vähendavad ettevõtjad laste koolitoidu portsudes lihakogust ja lahjendavad kastet jahuga, Poola juur- ja puuviljad võimutsevad, Eesti (mahe)toiduainetest võib vaid unistada. Põhjenduseks tuuakse, et Tallinna linn pole viis aastat koolitoidu toetust tõstnud, samal ajal kui toiduainete hinnad, tööjõu-, elektri-, transpordi- jm kulud on oluliselt tõusnud.
    Äripäev on veendunud, et lapsed peavad koolis saama korraliku ja tervislikku toitu. Selleks peab koolitoidu toetuse juures arvestama hinnaindeksite muutumist ja kehtestama tõhusamalt nõudeid koolitoidu kvaliteedile.
    Riigi ja omavalitsuste vahel peab toimima mõistlik koostöö - ei saa olla nii, et Keskerakonna juhitud riik tõstab koolitoidu toetust, aga Keskerakonna juhitud Tallinn vähendab omavalitsuse toetust, ja kokkuvõttes jääb summa sama väikseks nagu viis aastat tagasi. Et seda ei juhtuks, tuleb vajadusel muuta seadusi.
    Lahkuv linnapea Taavi Aas ajab ümmargust juttu, nagu oleks kõik korras, sest kuidagi saadakse ju hakkama, ja eriti hästi saab hakkama üks Mustamäe kool, ent tunnistab samas, et tugineb mõne aasta tagusele infole. Äratus, härra Aas, kui rääkida vaid toidu hinnast, jättes kõrvale toitlustajate teised sisendhinnad, siis see on viimase kolme aastaga tõusnud umbes 11%. Kuna selles mängus loeb iga sent, siis pole ime, kui laste toit muutub piltlikult öeldes aina rohkem veeks ja jahuks. See ei ole normaalne. Ent see on juba väljakutse uuele meerile Mihhail Kõlvartile, kes sportlasena peaks tervisliku toitumise tähtsust hästi mõistma.
    Briti staarkokk eeskujuks
    Ettevõtluse eesmärk on kasumi teenimine, kuid liiakasuvõtmises toitlustusfirmasid süüdistada ei saa, pigem vastupidi. Üks suurimaid koolitoitlustajaid, Baltic Foods teenis 2017. aastal kasumit umbes 5% käibest, mullu aga alla 2%. Teise suure, Dussmanni, kasum oli umbes 1% käibest. Enamikul Äripäevaga suhelnud toitlustajatest langes kasum mullu poole võrra, jõudes piirini, kus investeeringuid teha ei saa ja võib hakata mõtlema, kas ettevõtet on üldse mõtet pidada.
    Lisaks paistab, et turg koondub paari suurema kätte, mis ei mõju ergutavalt konkurentsile. Riigihangetel võidavad need, kes pakuvad sama raha eest kõige rohkem, aga mitte kõige lapsesõbralikumat toitu.
    2005. aastal tegi briti telekokk Jamie Oliver Inglismaal koolilõunate parandamise kampaania, mis sundis valitsust suurendama koolitoidu dotatsioone ja viima koolides sisse tervislikumad menüüd. 2009. aastal näitas uuring, et tervislik koolimenüü parandas märkimisväärselt õpilaste õpitulemusi ja vähendas haigusega puudutud päevade arvu.
    Eesti rahva kestlikkusest ja iibe suurendamisest rääkivad EKRE ja Isamaa võiks koolitoidu probleemi lahendamisega leida oma retoorikale praktilise väljundi. Kuna kauaaegse keskerakondliku linnapea Taavi Aasa juhtimisel vähendas Tallinn mullu koolitoidu toetust umbes 40%, jääb talle üle vaid soovida, et majandusministrina teeks ta riigi ebavajalikesse kulutustesse sama jõulisi kärpeid.
    Lõpuks lasub meil ka lapsevanematena vastutus, et järeltulijatel kujuneks head toitumisharjumused. Isegi, kui koolitoitu valmistab staarkokk, ei pruugi laps seda süüa, kui on kodus harjunud vaid võileibade, makaronide ja poolfabrikaatidega.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Bigbanki laenuportfell tegi rekordi
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Bigbank avaldas 2024 aasta esimese kvartali tulemused, mille kohaselt brutolaenuportfell tõusis rekordilise 1,74 miljardi euroni, kasvades kvartaliga 86 miljoni euro võrra ehk 5% ja aastaga 325 miljoni euro võrra ehk 23%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.