Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pakume kohtuasjade salastamisele lahenduse
Kui ligipääsu avalikule kohtupidamisele hakatakse üha enam piirama, seab see ohtu demokraatliku õigusriigi toimimise, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Liiga tihti näeme viimasel ajal seda, et avalikkusele suurt huvi pakkuvad kohtuistungeid ja -materjale salastatakse. Nii oli see Tallinna Sadama korruptsiooniprotsessis, Hirve-Gammeri nn maffiaprotsessis ja viimati Mati Alaveri dopinguasjas. See tekitab küsimuse, kas salastamine on nüüd Eesti õigusemõistmise uus norm.
Ma pole ennast kunagi varem tundnud potentsiaalse kurjategijana. Paraku on mul tekkinud hirm vangi minna pärast seda, kui viimati kohtus käisin, kirjutab Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanik Katariina Krjutškova.
Hubert Hirve ja Pavel Gammeri nn maffiaprotsessil ajakirjanikud enam eriti ei käi. Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova on üks väheseid ja tema peab iga kord kuulama määrust, mille kohaselt ei tohi ta enne kohtuliku uurimise lõppu kajastada tunnistajate ütlusi. Eksides võib ta saada karistada.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.