Kui pea kolksatab vastu hindade klaaslage, siis peab kael terveks jääma
Aeg, mil hindu on võimalik suhteliselt kergesti tõsta, võib ootamatult kiiresti ümber saada. Siis aga võib ilmneda, et palju tööd ja raskeid otsuseid seisab ees, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse prognoosis nähtub, et Eesti majandus kasvab tänavu euroalal kõige aeglasemalt, samas hinnatõus tuleb selgelt suurem kui näiteks Lätis või Leedus.
Põhjamaade kukkumine tõmbab Eesti ettevõtted kaasa
Skandinaavia kinnisvarahinnad ja ehitusturg on pöördunud langusesse ning see räsib eksportivaid Eesti ettevõtjaid. Moodulmajade ehitaja sõidab sel aastal veel seniste lepingute najal, kuid mööblitööstur on pidanud juba kärpima ja koondama.
Lähiajal on oodata, et hinnatõus hakkab selgelt vähenema, mis saab tuge elektri universaalteenuselt, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Samas märkis ta, et Euroalal pole elektri kõrge hind veel tarbijahinda jõudnud, mis mõjutab impordihinda.
Kui koroonakriisist väljumist suutis toiduainetööstuse sektor oma õlgadel kanda, siis viimase aja arengud nõuavad, et õla paneks alla nüüd ka riik, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastukajana majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti väljaütlemistele.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.