Riigivõlakirjade kasuks räägib praegu mitu veenvat argumenti, seetõttu soovitame riigil just oma inimestelt vajalikeks investeeringuteks raha kaasata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma särk on ihule kõige lähemal, teadis juba vanarahvas. Kui oma raha on mängus, suureneb ka järelevalve selle mõistliku kasutamise suhtes. Äripäeva meelest annab see väga hea põhjuse mõelda kasvavate kulutuste katteallikana vabalt kaubeldavatele riigivõlakirjadele. Nii saab rahastada olulisi valdkondi ja objekte ning mõjutada ka avalikke hoiakuid.
Ainuüksi sookvootidest rääkimine ajaks börsifirmasid eneseregulatsiooni tegema ja naisi juhtimisse kaasama, leidsid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.
Idee oma rahvalt laenu võtta, et see raha investeerida oma maa majandusse kõlab hästi ja enamik riike nii ka teeb, kuid mitte Eesti. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja investoritelt, kas Eesti võiks emiteerida võlakirju ja millise tootluse juures oleks huvi nendesse investeerida.
Eesti valitsus alustab võlakirjaemissiooniga, mille maht on vähemalt üks miljard eurot ning võlakirjade tähtaeg kümme aastat. Eksperdid usuvad, et huvi Eesti riigivõlakirjade vastu on suur ning investorite jaoks on tegu turvalise investeeringuga.
Kui Fotografiska juht Margit Aasmäe Peugeot E-3008 rooli istus ja mootori käivitas, hämmastas teda vaikus salongis. Ent edasi asus vaikus juba enda eest kõnelema.