Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sindi linna suurim tööandja Danspin Eesti: meid aitas avatus muutustele

    Väikeses Pärnumaa linnas Sindis villa ja vaibalõnga värvimisega tegelev Danspin AS tähistab tänavu juba 25. tegevusaastat. Ettevõtte juht Dennis Ulrik Kristensen tunneb head meelt, et Danspin on saanud linna suurima tööandjana olla osaline Sindi elanike elu arendamises.

    Ta nendib, et 25 aasta sisse jääb ka väga raskeid aegu. Sindi Lõngavabriku järeltulija, Soome Hämeen Lankale kuulunud Sindi Lanka teenis küll 90ndatel veidi kasumit, kuid siis sattus juhtkonna kogenematuse tõttu kahjumisse. Kui Taani firma Danspin Hämeen Lanka ära ostis ja sellega koos Sindi vabriku kaasa sai, ütlesid omanikud kohe, et midagi peab muutuma – kas panna Eesti ettevõte kinni või leida muu lahendus.
    Sindis asuva ettevõtte Danspin ASi taanlasest juht Dennis Ulrik Kristensen pööras firma kasumisse.Foto: Danspin AS
    Probleemi saadeti lahendama taanlane Kristensen, kes lõi korra majja, vahetades välja juhtkonna, korrastades sõna otseses mõttes ettevõttele kuuluvaid kinnistuid ning tegi raske otsuse likvideerida ketrusosakond, mille pärast tuli koondada hulk inimesi.

    Täna võin kinnitada, et meil on Sindis maailma suurim värvimaja, kus värvitakse vaibalõngu väga erinevate sektorite jaoks: vastavalt ettenähtud tingimustele näiteks tulekindlaid hotellidele, veekindlaid kruiisilaevadele, antistaatilisi lennukitesse, lõhnatuid ja allergiavabu lasteaedadele ning antibakteriaalseid haiglatele.

    Dennis Ulrik Kristensen
    Danspin AS tegevjuht
    "Kulud olid suuremad kui käive ja polnud midagi teha. Pidime leidma enda suuna ja hakkama kasumit teenima, sest eeldused Sindis tegutseda olid tegelikult väga head – olemas oli tootmishoone, põhitöötajatel olid oskused ja pikaajalised kogemused ning uued omanikud uskusid võimalusse äri arendada,” ütleb ta ise. Uueks põhi­tegevuseks sai villa ja lõnga värvimine.
    Pärast koondamist jäi ettevõttesse alles 2/3 töötajatest, kellest 90% on tänaseni Sindi tehases tööl. „Neil oli suur roll ettevõtte päästmisel ja taastamisel ning just nemad on need tublid, kes meie firmat edasi veavad,” kiidab Kristensen. Ta lisab, et kui inimene on energiline ja soovib õppida ning areneda, antakse Danspinis talle alati võimalus ametiredelil tõusmiseks.

    Spetsiaalne värv muudab lõnga tulekindlaks ja antistaatiliseks

    Kui algusaastatel värviti lõnga 20 000 kg kuus, siis tänaseks on samas hoones tegutsedes jõutud 300 000 kg ning plaanitakse laiendamist. „Oleme kasvanud tasapisi. Aktiivsemad on olnud viimased kolm aastat ja täna võime kinnitada, et meil on maailma suurim värvimaja, kus värvitakse vaibalõngu väga erinevate sektorite jaoks: vastavalt ettenähtud tingimustele näiteks tulekindlaid hotellidele, veekindlaid kruiisilaevadele, antistaatilisi lennukitesse, lõhnatuid ja allergiavabu lasteaedadele ning antibakteriaalseid haiglatele.”
    Lõng tuleb Danspini sõnul Eestisse põhiliselt Uus-Meremaalt, Inglismaalt, Hispaaniast, Kreekast, Türgist, Kasahstanist ja Usbekistanist. Lõng saabub vihtidena ja Danspinis see värvitakse, kuivatatakse ning viimistletakse. Muide, ühte lõnga võib olla kokku pandud 20–30 erinevat villatüüpi, et saada täpselt selline tulemus, nagu klientidele tarvis on.

    Tänavu on plaanis mastaapsemad investeeringud: osta miljoni euro väärtuses uusi masinaid, mis lihtsustaksid inimeste tööd, oleksid töökindlamad, vaiksemad ja muidugi kordades efektiivsemad.

    Dennis Ulrik Kristensen
    Danspin AS tegevjuht
    Danspini värvitud lõngast vaibad on näiteks Silja Line’i ja Tallinki laevades ja Georg Ots SPA hotellis. Lõngu eksporditakse üle maailma Ameerikasse, Hispaaniasse, Saksamaale, Taani, Soome, Norra, Hollandisse, Inglismaale jne. Värvimiseks kasutatavad värvid on vees lahustuvad, kusjuures kogu värv läheb protsessi käigus lõnga sisse, eraldamata jääkprodukte. Ettevõtte kliendid väga kvaliteedi suhtes väga nõudlikud ning üks tingimus on keskkonnasõbralikkus nii protsessis kui ka lõpptoote puhul. Näiteks kasutatakse kütmiseks ühe vähese ettevõttena Eestis puidugraanuleid, mille CO2 eraldus on loodussõbralikum kui märjal puidu­hakkel. Danspin tahab oma tegevuses järgida Eesti ja Taani parimaid seaduseid.

    Pigem orgaaniline kasv kui järsud hüpped

    Laienemise plaan on tingitud asjaolust, et ettevõte töötab juba mõnda aega piiri peal. Tööd tehakse kolmes vahetuses seitse päeva nädalas ja iga kuu on tunne, et enam rohkem tellimusi täitsa ei jõua. „Aga ikkagi suureneb maht pidevalt. Kindlasti ei plaani me suurt hüpet, vaid orgaanilist kasvamist, sest selleks, et olla unikaalne ja maailma parim, peavad meeskonnas olema õiged inimesed, kelle väljaõppega ei saa kiirustada,” nendib tegevjuht.
    2010. aastal ostis ettevõtte USAst värvitöökoja, mis andis tootlikkusele juurde viiendiku. Aasta hiljem lisandus Inglismaalt pärit lõngakuivati, mis kiirendas oluliselt lõnga kuivamise protsessi. Aastal 2013 uuendati kontorit ja tootmisruume, seejärel lisandus uus söökla ja uus katlamaja. Tänavu on plaanis mastaapsemad investeeringud: osta miljoni euro väärtuses uusi masinaid, mis lihtsustaksid inimeste tööd, oleksid töökindlamad, vaiksemad ja muidugi kordades efektiivsemad.
    Töö käib täna Danspin Eestis 6800 ruutmeetril, millele soovitakse juurde lisada umbes 2000 ruutmeetrit. „Meil ei ole väga palju ruumi laieneda, aga oleme mõelnud laoruumi kokkuhoidmise mõttes tõsta oma efektiivsust tihedama transporditeenuse kasutamisega – hakkame saatma lõngaautosid tehasest välja igapäevaselt,” kõneleb Kristensen. „Tean, et Eesti äridel on keeruline aeg, aga meie firma seda täna ei tunneta – meil on mitmeaastased lepingud ja töö hulk kasvab tasapisi kogu aeg. Samamoodi on vaikselt kasvamas meeskond, kelle professionaalsuse ja tööinnu üle oleme väga õnnelikud.”

    Danspinis on tööl 93 enda töötajat ning 26 renditöölist

    Heal meelel võetakse renditud tööjõud ka päriseks tööle, kui inimestele sobib töö kuumas tsehhis ja neil pole vastunäidustusi lõngaga töötamise vastu. Danspin ei rakenda neile ka katseaega, sest varasemalt renditööjõu lepinguga tööl olnud inimesed on end ju juba tõestanud.
    „Ootame töötajatelt suur panust ja panustame ka ise neisse palju. Raha me ei loobi, aga kui inimene teeb tööd, siis peab ta saama õigel ajal ja õiglaselt tasustatud,” ütleb Kristensen, kelle sõnul hindavad töötajad ettevõttes kindlustunnet, sertifitseeritud ja seaduse järgi toimuvat tegevust, keskkonnateadlikkust ning paindlikkust näiteks graafikute koostamisel. „Me ei taha oma töötajaid ära hellitada ja ootame neilt kokkulepete täitmist, kuid oleme alati nõus vastu tulema. Näiteks puhkus on meie majas 28 päeva, kuid nädalavahetusi sinna sisse ei loeta ehk selle võrra on puhkepäevi rohkem kui teises ettevõtetes.”
    Ta nendib, et töö Eestis on ka tema enda jaoks olnud raske, aga põnev. „Alates 2006. aastast on iga aasta läinud meil eelmisest paremini ning leian, et suur osa selles on meie avatusel muutustele. Pakume klientidele toodet, mida neil on vaja ja kui meil sellist toodet veel ei ole, jõuame üheskoos alati lahenduseni. Ja selleks, et firma saaks efektiivselt areneda, peab ettevõttes olema positiivne sisekliima, mille loob kogenud, professionaalne ning tubli meeskond. Sindis on meil kõik see olemas!”

    TASUB TEADA

    * Taani kontserni kuuluv Danspin AS teenis 2018. aastal 5,06 miljoni eurose käibe juures 0,93 miljonit eurot tegevuskasumit.

    * Danspinis on tööl 93 enda töötajat ning 26 renditöölist.

    * 2018. aastal nomineeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Danspin ASi aasta välisinvestori auhinnale, sest ettevõte on paistnud silma Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringutega ning panusega siinsesse majandusellu uute tehnoloogiate toomise ning töökohtade loomisega.

    * 2017. aastal sõlmis ettevõte nelja Taani vaiba­vabrikuga lepingu, mille alusel tuli Eesti firmal toota maailma suurimate ristluslaevade vaipade valmistamiseks üle 1000 tonni lõnga.

  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.