Benefit kolis koroona kiuste. Uuel pinnal ka uunikumide taastamine

Benefit pidas mitu aastat plaani kolida uutesse ruumidesse. 30. sünnipäevaks said plaanid teoks tehtud ning tänaseks asub valdav osa Benefiti tegevusest uues ja kaasaegses hoones Tallinna lähistel aadressil Härgmäe tee 22. Kevadine koroonakriis võimaldas väärikas eas firmal kliendisuhteid kahjustamata kolimisega tegeleda, ütleb firma üks asutaja ja juht Sulev Narusk.

Benefiti omanikud Neil-Peeter Sarevet (vasakul) ja Sulev Narusk omavad ka ise uunikumautosid ja armastavad neid suvel sõitma viia.   Foto: Raul Mee, fotograaf

Rohkem hobi ja väiksemas mahus ärina tegeleb Eesti juhtiv autode kere- ja värvitöökodade seadmestamisele, varustamisele ning projekteerimisele spetsialiseerunud ettevõte Benefit ka vanade autode taastamisega. Nagu allpool artiklist selgub on juba mitu aastat nende juures taastamisel üks üliharuldane Alfa Romeo 1940. aastast, mis võib Euroopa tuntumatel vanaautode oksjonitel maksta üle 2 miljoni euro.

Üliharuldane Alfa Romeo 1940. aastast, mis on taastamisel firmas Benefit. Auto värvus ei ole veel otsustatud. Ta tuleb, kas must või tumeroheline. Euroopa tuntumatel vanaautode oksjonitel võib see auto maksta üle 2 miljoni euro.   Foto: Erakogu

Järgneb intervjuu Naruskiga.

Kuidas kolimisotsus sündis?

Kolimise põhjuseks oli eeskätt firma areng ja kasvamine, mis viimastel aastatel võttis pikemad sammud. Endine asukoht jäi kitsaks ja muutus ebamugavaks eeskätt oma töötajatele, aga ka ettevõtte müügitegevusele ja laomajandusele. Soov oli saada ettevõtte vajadustele vastav maja, mis võimaldaks teha ka kasvuplaane.

Eelmine hoone ja kinnistu oli meie enda omandis. Uue plaani üks osa oli ka ise kinnisvara enam mitte omada, vaid et see jääks arendaja hoida ja vastutada. See võimaldab meil hoida fookus rohkem põhitegevusel, mis on remondimaterjalide ja seadmete müük ning uute remondikeskuste projekteerimine ja seadmestamine.

Irooniline tänases olukorras on see, et kolimise otsused tegime juba mitu aastat tagasi ja kui uus hoone valmis sai, oli sinna paigutatud märkimisväärne summa raha. Kui kolimise hetk kätte jõudis, suurendas see ka meie igpäevakulusid tunduvalt. Koroona meie õuel aga vähendas müügitulemusi ja see on meile põhiline toimetuleku ülesanne.

3. oktoobril 2020 täitus autokereremonditöökojana alustanud Benefit ASil 30 aastat äritegevuse algusest. Kevadel ilmus artikkel Benefit ASi 30 aastasest ajaloost ning algusaastate seikadest. Kuna ettevõtte ajaloo sisse mahub palju meenutusi, jagati lugu mitmesse ossa. Käesolevaga siis jätkulugu kevadisele meenutusele Benefitist.

Kuidas te koroonakriisiga olete hakkama saanud?

Tagantjärele vaadates kipuvad kriisid olema sündmused, mis õnneks ununevad, kuid kriisi ajal tuleb ootamatuste olukordadega hakkama saada ja kiiresti reageerida. Tihti saab kriisi ajal tehtud neid otsuseid mõne tunniga, mis muidu võtaksid ehk pikemalt aega.

Siiani on olukord meid soosinud ja meie meeskonnast pole pisik kedagi üles leidnud, kuid olukord teeb murelikuks, sest kriisi prognoosimatu pikkus takistab plaanide tegemist oluliselt. Kõige esmasel kohal on loomulikult töötajate tervis ja anname endast parima, et ettevõte töös hoida. Kevadise laine ajal saime oma kolimisega kenasti hakkama ja nüüd harjutame toimetamist uutes tingimustes.

Kui palju koroonakriis teie tulemustele mõju on avaldanud?

Mõju on olemas, kuid prognoositust väiksem. Kevadel, kui peataolek meedias pihta hakkas, olime valmis 50-60% müügilanguseks. Aasta pole veel ametlikult kokku võetud, kuid prognoosid näitavad langust umbes 20% võrra. Õnneks oli meil sahvris veel 2019. aastast allkirjastatud seadmemüügi lepinguid ja nende täitmine jälle aitas olukorda lappida.

Samas ei kajasta eelmine aasta veel kogu kriisi mõju. Osa majanduselemente on palju pikema vinnaga ja kriisist tekkinud olukorrad kajastuvad ehk poole aasta või ka aasta pärast. Lisaks sõltub väga palju sellest, mis suunas ja millal kogu olukord muutuma hakkab.

Tuleb endiselt hoida tundlad ärksad ja seda jälgida. Meie pika tegevusajaloo jooksul on ka mõni väike varu kogunenud ja sellega lapib ehk ühe aasta languse ära. Kui kriis jätkub pikemalt, siis tuleb vajadusel reageerida ka kulude kriitilisema ülevaatamisega või otsustada mõningane profiilimuutus.

Samas usun siiralt, et 30 aasta jooksul kogutud erialane kogemuste pagas on väärtus omaette, millega peaks hakkama saama ka vähendatud tegevusega ja ettevõttele väga musta stsenaariumit ei tahaks siinkohal prognoosida.

Kas lepinguid ka üles on öeldud?

Õnneks oleme suutnud Eestis enamuse klientidega ühise keele leida ja koostöö säilitada. Paljud lepingud on allkirjastatud 15-20 aastat tagasi ja sellise koostöö katkestamisel peavad olema väga tõsised mõlemapoolseed põhjused. Nii pika ajaga õpime oma kliendi vajadusi peensusteni tundma ja sellest on saanud ka meie kaupade ja teenuste ostjale lisaväärtus.

Saame hetkel isegi uutest lepingutest rääkida. Sügise algul õnnestus paar olulist lepingut allkirjastada ja mitu on veel läbirääkimiste lõpufaasis. Põhiliselt on need seotud uute autoremondi keskuste seadmestamisega nii Balti riikides kui ka Rootsis. Näib, et kriisi ajal tehakse kohati olulisi investeerimisotsuseid.

Sulev Narusk, Benefiti juht

Seadmete projektimüük on täiesti erinev kereremondi materjalide ja tarvikute müügist ning ettevõtte selle osakonna tegevus on pigem korvanud tavamaterjali müügi langust.

Võiks öelda, et koroona ajal, kus remonditöökoja tegevus on kohati rahulikum, on ettevõtjatel rohkem aega vaadata sissepoole ja planeerida oma tegevusi. Vahetada välja amortiseerunud seadmeid või ka sisustada hoopis uued hooned ja keskused. Näen väikest paralleeli koduse tegevusega, et kui liikumine ja tegevus on piiratud, siis koristad kapid ära ja teed veel pisiremondigi.

Seadmete projektimüük on täiesti erinev kereremondi materjalide ja tarvikute müügist ning ettevõtte selle osakonna tegevus on pigem korvanud tavamaterjali müügi langust.

Rahustav on tõdeda, et investeerimisotsuseid tuli meie klientidelt rohkem, kui ma arvasin. Ja tuli mitte ainult Eestist, vaid mujalt ka. Näiteks Lätist, Leedust, Rootsist. Need on kõik meie luubi all olevad turud.

Mainisite, et on veel kohe uusi suuremaid lepinguid allkirja ootel, mis riikidest need on?

Kaks suuremat lepingut Rootsist on allkirjastatud, mis on väga tore. See tähendab, et selleks aastaks on paigaldusmeeskonnal 4-5 kuu jagu tööd kalendris planeeritud. Rootsis teeme ainult projektimüüki. Ehk need on siis Rootsi autoremondiettevõtete uute seadmete müügilepingud, kus paigaldame nii uued tõstukid, värvikambrid, kereremondi seadmed jpm.

Vahel võtab sellise lepingu ettevalmistamine ja sellega seotud projekteerimistööd aega mitmeid kuid. Vahel ka aasta. Nüüd sõltub kõik sellest, kuidas suudame lahendada koroonapiirangute tõttu Rootsis meeste töötamise logistika.

Kui suured need lepingud on?

Need mõlemad on üle poole miljoni euro suurused lepingud ja ma tahan veelkord lisada, et ka nende ettevalmistamise algus on kriisiaja alguses.

Suures mahus uued seadmed on töökoja omaniku jaoks suured investeeringud, millega tegelemine peatab lisaks mõneks ajaks kogu tema äritegevuse. Seadmete vahetusele ja lepingute ettevalmistamisele kaasneb põhjalik tegevuse analüüs, et kuidas uus sisseseade paigaldada nii, et töö tegemine oleks hiljem kõige efektiivsem ja seisak oleks kõige lühem.

Analüüsil kasutame tihti ka planeerimistarkvara andmeid. Meie firma on ise ka selle Rootsi päritolu tarkvara CAB Plan edasimüüja Eestis, Lätis ja Leedus, kus paljud remondiettevõtted seda oma igapäevatöös kasutavad. Nimetatud tarkvara on remondiprotsessi osana tänuväärne, kuna aitab juhtida igapäevast remonditavate sõidukite voogu. Ta näitab firmaomanikule täpselt ära parema efektiivsuse saavutamise pudelikaelad.

See puudutab ka seadmeid ja nende pigutust töökojas. Ettevõtjad on öelnud, et CAB Plani kasutusele võttes saab sama koguse tööd tehtud samade seadmetega ja tihti isegi sama arvu inimestega kuni 25 protsenti efektiivsemalt.

Kuidas olete te võitnud Rootsi klientide usalduse?

Hea suhe rootslastega on meil olnud juba aastakümneid. Tundus tookord uskumatu, kuid ka oma esimese ettevõtluslaenu pea 30 aasta eest saime Rootsist ja mitte Eestist. Seda lugu kirjeldasime värvikalt ka oma eelmises ilmunud artiklis.

Ka tänapäevaste värvimaterjalide esimesed ostulepingud sõlmisime Rootsi tarnijatega ja ka mitmed remondisektori kontaktid saime tänu sellele Rootsist.

Tänaseks suudame Rootsi ettevõtjatele ise pakkuda atraktiivset võtmed-kätte lahendust. Võtame kogu vastutuse seadmete planeerimise, paigalduse ja käivitamise eest, kas siis uude hoonesse või asendame endises asupaigas vanad seadmed uutega.

Kuid ikkagi on kogu protsessi juhtimine ja vastutus meie poolt – see Rootsi ettevõtjale meeldib. Tundub, et selline kontseptsioon polnud seal maal päris tavapärane ja eelnevalt olid ettevõtjad kogu seadmepargi ise koostanud, ostnud ja paigaldada lasknud.

Meie idee oli uudsem ja hoidis kokku Rootsi töökojaomaniku aega ja närve. Meie tehnilised lahendused ja projektijuhtimise võimekus on Rootsi ettevõtjat positiivselt üllatanud ja head kogemust räägitakse ka teistele selle ala inimetele edasi – nii see info ja referentsid on levinud.

Julgen kinnitada, et Rootsis ilma kohaliku positiivse referentsita ei müü mitte midagi. Eriti siis, kui tegemist on Eestist tulnud ettevõtjaga. Iga uus potentsiaalne klient on kasutanud võimalust rääkida kõigi eelnevalt meiega koostööd teinud rootslastega ja ainult kohaliku positiivse tagasiside korral saab kaupa edasi arutada.

Meil on ka täna üks lepinguline töötaja Rootsis kohapeal, kes on selle ala inimene, kohalik ja suhtleb klientidega nende omas keeles. Tänaseni oleme suutnud oma lippu kõrgel hoida.

Sulev Narusk, Benefiti juht

Ehitame hetkel üles täiesti uut kodulehte, kus on ka uus veebipoe rakendus ja virtuaalne kauba tellimiskeskus.

Kuidas väiksemate toodete müük on tänavu läinud?

Eestis me müüme ka nn kulumaterjali. Oleme autokere remontimise spetsialistid ja selle avariijärgseks korda tegemiseks kulub värvi, liivapaberit jm. Kuna viirusepiirangute tõttu on remondisektori tööde mahud langenud, siis ka meie müük selles kaubagrupis on langenud ca 20%. Kogu selle languse parandamiseks ehitame hetkel üles täiesti uut kodulehte, kus ka uus veebipoe rakendus ja virtuaalne kauba tellimiskeskus.

Kuidas töötajate leidmisega olukord on?

Oleme õnnelikus olukorras. Töötajate liikumine on meil väga minimaalne. Töötajad – see on meie pere. Ütlen seda uhkusega hääles – meie meeskonnas on väga pika staažiga töötajaid. Mitmed neist on meiega olnud üle 20 aasta ja see on tööandjale suur tunnustus. Sellest ka olukord, et eriline personali otsija ja palkaja ma ei ole, kuna sellega tuleb lihtsalt vähe tegeleda. Pigem olen pere hoidja.

Kui vahel on siiski uut inimest vaja, siis töötaja saamisega on alati keerulised lood. Neid nagu oleks palju ja neid, kes sobivad, tuleb tikutulega otsida. Minu meelest ei tohi töötajat võtta tööle siis, kui omavahel pole kõik tingimused kokku lepitud ja tõdetud, et kaup sobib mõlemale osapoolele. Ka inimeste vaheline keemia on oluline. Pean silmas kogu meeskonda. Pigem otsida kauem, aga võtta tööle parim. Sellest tekib väga tugev meeskond.

Üks osa ärist on teil ka koolitused. Kuidas koolitustega koroona ajal läinud on ja kas on võimalik selles vallas teha ka digiõpet?

Kui meie kliendil tekib vajadus uue töötaja järele, siis oleme neile spetsialiste otsinud ja koolitanud. Veelgi suurem tegevus on meie klientide töötajate perioodilised ehk jätkukoolitused. Pidevalt uueneva tehnoloogiaga peame kindlasti oma klientide töötajad kursis hoidma.

Kahjuks on viiruseaegsete piirangute tõttu selline tegevus eriti häiritud. Oleme küll osaliselt korvanud teoreetilise õppe läbi veebikoolituste, kuid ega praktikat ja plekki taguma läbi veebi hästi ei õpeta. Vaja on ikka olla avariilise sõiduki kõrval ja tööriista käega katsuda.

Seda oleme siis püüdnud teha vähendatud grupi koosseisuga ja isegi kuni individuaalõppeni välja. Seni oleme vajadused rahuldanud ja loodame, et head oskused aitavad töötajatel kriisi leevenemiseni vastu pidada.

Sulev Narusk, Benefiti juht

Kuuldused meie koostatud õpikute heast tasemest on jõudnud ka Eestist kaugemale ja peame läbirääkimisi ühe Euroopa autotootjaga, et välja anda uuendatud trükk meie tehtud unikaalsetest käsiraamatutest ka inglise ja vene keeles. Need raamatud hakkavad siis abistama autotootja diilereid Venemaal, Ukrainas, Saksamaal.

Kuidas te kutsekoolidega koostööni jõudsite?

Meie suur saavutus kutsehariduse edendamisel on olnud see, et eelmise masu ajal võitsime riikliku konkursi eriala õpikute koostamiseks. Panime kokku tiimi, kes kirjutasid "Automaalri käsiraamatu" ja "Auto keretehniku käsiraamatu", mida ametikoolid kasutavad põhiõpikuna siiani. Kindlasti on õppuritele kriisi ajal heaks abimeheks korralik erialane kirjandus, kust vajalikku infot lugeda või meelde tuletada.

Kuuldused meie koostatud õpikute heast tasemest on jõudnud ka Eestist kaugemale ja peame läbirääkimisi ühe Euroopa autotootjaga, et välja anda uuendatud trükk meie tehtud unikaalsetest käsiraamatutest ka inglise ja vene keeles. Need raamatud hakkavad siis abistama autotootja diilereid Venemaal, Ukrainas, Saksamaal jm.

Planeerisite uues majas koolitusteks terve osakonna – mis te nende ruumidega koroonajal teete?

Koolituste mahu vähenemise tõttu oleme hoones rõhuasetusi muutnud. Jagasime pinna mitmeks osaks – osa läks laiendatud laotegevuseks kaupade alla. Osa on ikka koolitusruumid, kus on reaalsed plekkseppade koolituskohad ja ka töökohad.

Korralikult seadmestatud keretehniku töökohti kasutame täna koolitusest vabal ajal edukalt klassikaliste sõidukite restaureerimiseks, mis on ka firma omanike endi hobi.

Eelmisel aastal hakkasime seda ärisuunda ka teadlikult suurendama. Oleme nimelt äripartneri Neil-Peeter Sarevetiga ise ka klassikaliste autode fännid ja restaureerimine kuulub kindlasti ühe tegevusena vanema sõiduki omamise teema juurde.

See osa ärist hakkas aktiveeruma tänu kriisile, sest tundub, et kodus isolatsioonis hakkab pereisal ruttu igav ja see kellel vanem sõiduk olemas ja näpud putitamise järgi sügelevad, on need tegevused käivitanud. Meie töökotta jõuavad aga vanad sõidukid, kus vajalik juba suurem plekitöö ja värvimine ning omanik tahaks ehk tegeleda vaid hilisema pisihooldusega ja nautida suviseid sõidukilomeetreid.

Mitmed sõidukid meie töökojas on pärit ka välismaalt, sest tasapisi on kuuldused meie heast tööst piiri taha levinud. Hetkel taastame vanu sõidukeid, mille omanikud on Rootsist, Soomest ja Lätist. Samas oleme ka Eesti harrastajatele mitmeid uhkeid autosid ülesehitanud.

Mis on teil praegu töös kõige rariteetsem auto uunikumidest?

Kindlasti Alfa Romeo 6C 2500 aastast 1940. See on väga suur töö ja oleme selle autoga tegelenud juba mitu aastat. Selle ajaga oleme talle käsitsi valmistanud suure osa alumiiniumkerest ja hetkel hakkabki plekitöö valmis saama ja varsti plaanime värvitöödega alustada.

Protsess on olnud unikaalne ja selle juures oleme kasutanud ka väga moodsaid tehnilisi võtteid segatuna vana hea ja au sees käsitööoskusega. Oleme kogu kere digitaliseerinud ehk skaneerinud ja teinud joonised. Selle järgi tootnud näiteks CNC-tehnoloogia abil auto tagaosa puust mudeli ja sinna peale on plekksepad käsitööna valmistanud alumiiniumist keredetailid, mis kinnituvad auto "super legerra" toruraamile.

Lisaks oleme valmistanud ka auto esiosa, osad poritiibadest ning uksed. Kõige lõpuks tuleb veel auto kokku panna ja sõidukorda seada. See aga hõlmab juba kogu sõiduki komplekteerimist ja ka sisustuse tegemist.

Kuidas nii mahukas töö mahub rahaliselt ühe vana auto ajalukku?

Selle auto ajalugu on väga unikaalne ja selle mudeli alles olevaid eksemplare maailmas saab üles lugeda ühe mehe näppudel. Varsti peale tootmist sattus see konkreetne auto keerulisi teid pidi Venemaale ja tolleaegse autoritaarse juhi Stalini huviorbiiti.

Viimane kinkis sõiduki Harkovi lennukitehase peainsenerile heade töötulemuste eest sõjalennukite loomisel. Tehnikainimesena otsustas insener aga itaallaste ilusa kätetöö oma nägemuse kohaselt modifitseerida, lõigates ja lisades kerele mitmeid täiendusi, mille ideed tulid tolle aja lennukitelt. Tulemus oli päris jubeda väljanägemisega.

Hiljem sattus auto läbi Moskva Läti pealinna Riiga, kus tänaseni elab ka sõiduki omanik, kes otsustas auto esialgsesse ja originaalolukorda restaureerida lasta.

Sulev Narusk, Benefiti juht

See 1940. aasta auto on väga hinnaline ja aastate eest toimunud Pariisi vanaautode oksjonil müüdi sarnane sõiduk hinnaga 2,2 miljonit eurot.

See 1940. aasta auto on väga hinnaline ja aastate eest toimunud Pariisi autooksjonil müüdi sarnane sõiduk hinnaga 2,2 miljonit eurot. See ilmselt seletab ka põhjuse, miks antud sõiduk on vaja restaureerida erilise hoolikuse ja filigraansusega, uurides iga väiksematki detaili ja sõlme, et saada originaalne kuju ja paigaldus sõidukile. Lisaks sellele dokumenteerida ka kogu restaureerimisprotsess, millest meil täna on juba üle tuhande foto. Vastasel korral ei saaks rääkida auto hinnasildist, mida omanik peale tööde tegemist eeldab.

Veel on meil hetkel töös Maserati 3500 GTI 1962. aastast, millele oleme ka praktiliselt kogu kere uuesti alumiiniumist ehitanud. Lisaks mitmed Jaguar E-Type autod. Viimaseid on meile veel kuidagi kõige rohkem sattunud ja peame oma teadmsi E-Type Jaguari osas juba päris heaks.

Jaguar E-Type vanaauto, mis on restaureerimisel Benefitis.  Foto: Raul Mee

Rääkisin nüüd pikalt restaureerimisosakonna tööst. Täna on see tegevus meid kõvasti aidanud koolituskeskuse äritegevuse languse kompenseerimisel ja oleme veendunud, et ka meie klientidel ning tulevastel koolitustel osalejatel on restaureerimistegevust põnev vaadata ja erialast motivatsiooni üleval hoida.

Mida soovitate tänases olukorras teistele Eesti ettevõtjatele?

Kõige olulisem on, et selle kriisi ületamiseks annaksid kõik Eestimaa inimesed oma pisikese panuse targalt käitudes. Loodetavasti sunnime nii koos vaktsiinidega viiruse taanduma. See on meile kõigile – nii tööandjatele kui töötajatele – püha üleskutse.

Seejärel saame kõik jälle uue hooga tegeleda nii äritegevusega kui ka reisida. Inimeste ja ettevõtluse hea tervis on ju kogu riigi ja ka maailma majanduse aluseks.

HUVITAV TEADA!

Valik kuulsamatest oksjonipidajatest üle maailma, kus ka uunikumautosid müüakse:

•Artcurial Paris Rétromobile

•Bonhams Scottsdale

•RM Sotheby’s

•Gooding

•Barret-Jackson

•Mecum

Hetkel kuum