Hekotek kukkus pea 4,8 miljoniga kahjumisse. Audiitor keeldus arvamust avaldamast

Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.

Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.

Tippjuhidki langevad järjepanu küberpättide lõksu – ja enamasti ei ole tegu õppusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kui arendusvastutus pannakse inimestele, kelle põhitöö on mujal, ei pruugi ideed kunagi teostuseni jõuda, leiab Hekoteki juht Margo Muzakko. “Selleks peaks olema eraldi meeskond, kes asjad ellu viib,” usub ta.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.