- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väiketootjad vajavad kaitset
N Liidu ajal ehitatud elektrijaamade aeg saab ümber ja me vajame uusi elektrijaamu. Energeetikasse lisainvesteeringute tekitamiseks on erinevaid lahendusi, sh Eesti Energia börsile viimine, kuid eelkõige on vaja toetavat raamistikku. Riigikogus on teisele lugemisele saadetud elektrituru seaduse muudatus, mis loob pinnase vaba elektrituru tekkimisele.
Avatud elektriturg peaks toimima sama loogika järgi kui iga teine kaubaturg ehk palju konkureerivaid müüjaid ja tarbijad, kes saavad valida parima hinnaga kauba. Nüüd on Eesti ellu viimas elektribörsi ja seda hakkab korraldama Nordpool.
Viimased pool sajandit on meie elektrijaamad tootnud elektrit hinnaga, mis ei sisalda enam nende soetusmaksumust. Seega on tarbijad saanud elektrit soodsa hinnaga just seetõttu, et need jaamad on meil olemas. Reguleeritud elektrihinna tingimustes polnud aga mõistlik ehitada uusi elektrijaamu. Tänaseks on energeetika jõudnud punkti, kus lisainvesteeringud on vältimatud.
Kui praegu teame vaid Narva elektrijaamu, siis tulevikus on elektritootjaid oluliselt rohkem. Avanev turg ja uus elektrituru seadus peaks soodustama uute ja iseseisvate elektrienergia tootjate turule tulemist.
Paraku ei paku elektrituru seadus piisavat kaitset ka pärast muutmist. Ka väike jaam on väga suur investeering, nt keskmise tuulepargi maksumus on 400 miljonit krooni. Sellist investeerimisotsust kaalutakse põhjalikult. Pangad hindavad omi riske ja kui on näha, et väiketootjal võivad tekkida või on varem tekkinud probleeme, siis erainvestorid ja pangad investeeringuid ei tee või ootavad investeerimiskliima muudatusi, mis parandaks väiketootjate positsiooni.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on sel teemal oma liikmete nimel pidanud läbirääkimisi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning riigikogu majanduskomisjoniga. Kuigi kiireid lahendusi pole, saime lubaduse, et väiketootjate huve arvestatakse järjest enam.
Energeetikasektori investeeringuvajadust 15 aasta jooksul hinnatakse 100 miljardile kroonile. Et neid investeeringuid tuleks, on kriitilise tähtsusega turuosaliste võrdne kohtlemine ja majanduskeskkonna kindlus.
On arutatud, et suures mahus investeeringuid peaks EEsse kaasama börsi kaudu. Ent nende erainvestorite, kes hakkaks sealtkaudu energeetikasse investeerima, ootused on täpselt samad, mis väiketootjail ja nende investoreil. Seega on energeetika investeerimiskliima märksõnad selle keskkonna kindlus ja investeeringute kaitse. Piisavad elektrienergia tootmisvõimsused saab tagada nii EE börsile viimisega kui ka soodustades erainvestorite otseinvesteeringuid uutesse jaamadesse.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele