Küsimuse all on Euroopa ühtsus, Euroopa tulevik

Samas näeme, kuidas euroala jõukamates riikides kasvab rahva rahulolematus – Soomes on valimiste eel jõudsalt tõusnud Põlissoomlaste partei toetus, kes lubavad, et Soome omale üle jõu elanud euroala riikide abistamiseks täiendavaid kohustusi ei võta. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli partei on saanud rea tagasilööke kohalikel valimistel. Ja nurinat – miks meie peame teiste priiskamise kinni maksma – kostab ka Eestis.

Tõesti, miks? Kõige õigem sellele küsimusele vastama on tõenäoliselt Saksamaa valitsus, kes kannab hädaliste abistamise põhiraskuse. Mis huvi on Saksamaa valitsusel riskida valijate pahameelega ning toetada järjest Kreekat, Iirimaad ja teisi võimalikke hädalisi? Saksamaad pilati ju euro algusaastatel kui Euroopa haiget meest, samas kui Iirimaad kiideti tiigriks ja ka mitmed teised riigid laenurahaga pillerkaari pidasid ja palku tõstsid. Saksa majandus kidus, kuid riik viis läbi valusaid, ent vajalikke struktuurireforme. Miks peaks Saksa sipelgas nüüd ritsika ulualla võtma?

Põhjus pole saladus – nagu kordas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble pärast läinud nädala alguses toimunud euroala rahandusministrite kohtumist, on Saksamaa eurost tohutult võitnud. Nii sellega, et Saksa ettevõtjad on saanud stabiilse ekspordituru euroala sees, kus konkurendid, näiteks Itaalias, ei saa enam niisama lihtsalt valuutat devalveerides omale eelist kindlustada, kui ka sellega, et Saksa marga kurss oleks täna tõenäoliselt oluliselt tugevam kui euro. Sellega poleks Saksa firmadel sellist ekspordi kasvu Aasias ja mujal väljaspool euroala, mis ühtlasi vähendab riigis tööpuudust ja selle kaudu on võit igale sakslasele. Lisaks on Saksa pangad suured laenuandjad euroala hädas riikidele. Kui mõni riik nüüd oma kohustustega hätta jääks, kisuks see kaasa pangad ja saadaks šokilaine üle kogu Euroopa pangadusturu. Euroopa oma Lehman Brothers? Mistahes riigi lahkumisel euroalast oleks Saksamaa jaoks ettenägematud tagajärjed, hoiatas Schäuble. Ja mitte Saksamaa jaoks üksi.

Täna kuuleb ka Eestis, mis on läbi viinud valusa kärpekava, nurinat, et viskame pillerkaaritajad euroliidust välja! Miks meie peame maksma? Ent ilmselt on vastus ka meie jaoks, et iseenda huvides. Meie ekspordist sõltuvate firmade huvides. Euroopa ühisturu huvides.

Eesti pisipanus ei määra euroala abifondi maksevõimet. Ei määra ilmselt ka Slovakkia ja Soome panus. Määrab Saksamaa. Eesti ja Eesti ettevõtjate huvides on toetada euro alustalade kindlustamist.

Abi hädalistele ei ole humanitaarabi, ütles peaminister Andrus Ansip reedel. Abi saamiseks tuleb abi saajal läbi viia valusaid reforme. Abi andes anname neile riikidele aega nende muudatuste tegemiseks. Ning vigadest õpitakse, vaevaliselt, kuid siiski. Nii võtavad ilmet ka karmimad ühiselu reeglid.

Autor: 1185-aripaev