- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus seadus on seltside poole kaldu
Äripäev räägib üllatava loo sellest, kuidas kindlustusseltsid tahavad majanduskriisist räsitud Eestis seaduse abil oma tulusid suurendada. Klient, nagu ikka, kaotab.
Ühesõnaga, tänasest artiklist selgub, et Eestis tegutsevad kindlustusseltsid on rahandusministeeriumi toel (või vastupidi?)maha saanud uue liikluskindlustuse seaduseelnõuga, mis paisutaks seltside kasumeid. Meie, klientide arvelt.
Äripäev ei ole mitte kuidagi vaba turumajanduse vastu. Me ei arva, et kõik hinnad peaks olema kõrgemalt poolt paika pandud. Me usume majandusvabadusse, me arvame, et iga ettevõte tootku seda, mida tahab ja müügu seda sellise hinnaga, millega tahab. Või millega müüa õnnestub. Küll aga on konkreetsel juhul tegemist kohustusliku tootega. Lisaks on meie arvates taunimisväärne kaasata oma äri eduks riigiametnike abi, kirjutada oma äri eduks seadus. Aga just nii see lugu täna tundub. Miks muidu on see uus eelnõu seltside poole kaldu? Miks muidu ei olnud uue liikluskindlustusseaduse välja töötamisse kaasatud kõik osalised, näiteks kindlustusvõtjate huvide eest seisvate Eesti Kindlustusmaaklerite Selts ja tarbijakaitseamet?
Rohkem tulu, vähem kulu! Uue seaduse eelnõu läbilugemisel jääb meile kindel veendumus, et kohustuslikku liikluskindlustust pakkuvad seltsid on rahakottide kaitseks asunud otsima viise, kuidas tulusid suurendada. Ning väljamakseid vähendada.
Toogem uuest eelnõust mõned näited: kui seni sai sõidukiomanik juhul, kui ta sõidukit ei kasuta (sõiduk oli garaažis, remondis, müügis), kindlustuslepingut sõlmimata hakkama kaks aastat, siis nüüd vaid ühe. Aasta möödudes nõutakse kindlustusvõtjalt kolmekordse kindlustusmakse tasumist! Lihtsalt vara omamise eest karistuse (mis see kolmekordne kindlustusmakse muud ikka on) ette nägemine on pretsedenditu. Mis veelgi „parem“, selle kolmekordse kindlustusmakse sissenõudmine toimub eelnõu kohaselt kohtutäituri kaudu sundtäitmisega ja ilma kohtumenetluseta. Täiesti vabalt võib juhtuda, et ühel hetkel avastab sõiduki omanik, et täitur on kolmekordse kindlustusmakse tema kontolt lihtsalt maha võtnud.
Lisaks on kindlustusvõtja võimalused kindlustusseltsi vahetamiseks väga piiratud. Kindlustusvõtja võib eelnõu kohaselt kindlustusseltsi vahetada vaid juhul, kui ta esitab sellekohase avalduse vähemalt 14 päeva enne kindlustusperioodi lõppu.
Äripäeva arvates pole see eelnõu jõustumiseks veel küps. Tuntud autokogujast riigikogu liige Aivar Riisalu hakkas igatahes uue seaduseelnõu sisu kuuldes lausa ropendama. See annab veidigi lootust, et eelnõu oma praegusel kujul riigikogust ludinal läbi ei lähe.
See teema on oluline, sest puudutab enam vähem kõiki Eestimaal toimetavaid täiskasvanuid - liikluskindlustus on kohustuslik. Tegelikult muidugi on kindlustusseltsid vaikselt oma haaret laiendamas – täpselt kuu aja pärast lisandub kohustuslike liikluskindlustujate perre veel üks rühm – mopeediomanikud. Naljaga pooleks, kuid täna jääb küll mulje, et peagi peavad ka jalgratturid liikluskindlustuslepinguid sõlmima hakkama. Või mis, tegelikult osaleb ju ka jalakäija liikluses – vajab ju temagi kohustuslikku liikluskindlustust!
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele