• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnits: tasuta kõrgharidusega rikaste riikide hulka ei jõua

    Kas Eesti jõuab kunagi viie rikkama riigi hulka, sõltub inimkvaliteedist. Inimkvaliteedi oluline osa on kõrgharidus ning seni, kuni meil on kõrgharidus tasuta, kuni üliõpilased ei vastuta kõrghariduse eest varaliselt ja kõrgkoolid ei ole isetasuvad, pole meil viie rikkama riigi hulka võimalik saada, kirjutab ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits arvamusartiklis.

    Miks? Tasuta kõrgharidus on oma olemuselt sotsiaalabi, kuid abiraha ja toetustega ei saa tagada efektiivsust. Seda on kinnitanud kogu sotsialismi majandussüsteemi kogemus. See on loodusseadus. Kui soovime efektiivset kõrgharidust, peab ta vastama turumajanduse põhimõtetele, seda ei peaks rahastama riik. Seda enam olukorras, kus sotsiaalkulutusteks riigil raha napib. Tasuta kõrgharidus (võrreldes tasulisega) ei loo ühiskonnale lisaväärtusi. Kõrgharidust peaks rahastama need, kes sellest kasu saavad või seda tarbivad: ettevõtjad, asutused ja eraisikud (tudengid ja nende vanemad sugulased).Miks koolitatakse maksumaksja rahaga arste, insenere jt, kes omandatud haridust isiklikuks hüvanguks teistes riikides kasutavad?
    Kõrgharidus on inimese oluline kapital. Ning nagu iga muu kapitali puhul, peab inimene kõrghariduse oma kulul omandama. Miks koolitatakse maksumaksja rahaga arste, insenere jt, kes omandatut isiklikuks hüvanguks teistes riikides kasutavad? Kas on ikka mõistlik, et koolitame oma kulul arste rikastele Skandinaavia riikidele?
    Tasulise kõrghariduse korral peaks riik looma õppelaenusüsteemi, mis tagab, et kõik, kel võimeid ja soovi, saaks õppida; et võimekad noored saaks võtta piisavalt laenu minemaks õppima kallitesse kõrgetasemelistesse kõrgkoolidesse.
    Kas üliõpilane suudab laenu hüvitada? Kui 50% üliõpilastest suudab oma hariduse eest ise maksta, suudavad seda ka ülejäänud. Kõrgharidus, mida on ühiskonnale vaja, võimaldab inimesel teenida märksa enam, kui hariduse omandamiseks kulub. OECD riikides on keskmine investeeringu tasuvus kõrgharidusse 21,1% - see on väga kõrge tasuvusega investeering. Kes aga on omandanud hariduse, mida kellelegi vaja pole (või on omandatud hariduse tase madal), sel tuleb õppekulud ise tasuda. Tasuline kõrgharidus väärtustab kõrgharidust ja eeldatavasti kõrgharidusega inimeste töötasud tõusevad. Samuti kasvab kogu ühiskonna majanduslik mõtlemine, mis peaks muutma meie ühiskonna palju efektiivsemaks.
    Stipendium olgu preemia. Kuna ühiskond on huvitatud, et noored hästi õpiks, maksab riik hästi õppijatele stipendiume. Kuid stipendiumid ei tohiks katta suurt osa õppemaksust, väga hea tudengi stipendium võiks katta tema elamiskulud ja väikese osa õppemaksust, sest stipendium on preemia hästi õppimise eest. Tasuline kõrgharidus tagaks, et üliõpilased hakkaks ise otsima ettevõtteid, kes vajavad nende kõrgharidust ja kes on nõus selle eest maksma. Ettevõtted ja asutused kui suurimad kõrghariduse tarbijad muutuvad ka suurimateks kõrghariduse rahastajateks.
    Tasuline ümberõpe. Arvestades, et teadmised, tehnoloogiad jne muutuvad pidevalt, vajavad inimesed pidevalt ka põhjalikku ümberõpet. Praegu suunduvad kõrgharidusega inimesed tihti töökohtadele, mis ei vasta nende haridusele. Efektiivsuse seisukohast lähtudes vajab selline inimene põhjalikku ümberõpet, täiesti uut kõrgharidust. Siin avaldub tasuta kõrghariduse negatiivne mõju selles, et ettevõtted on harjunud saama kõrgharidusega inimesi kui tasuta ressurssi. Olukorras, kus riik ei rahasta täiskasvanute ümberõpet, ei taha seda rahastada ka ettevõtted. Mainoris suuname spetsialistid, kelle kõrgharidus ei vasta ametile, uut kõrgharidust omandama. Jah, me rahastame seda, kuid töötaja võtab firma ees teatud kohustused. See on äriline suhe.
    Tasuline kõrgharidus toob konkurentsi, efektiivsetest kõrgkoolidest kujunevad kõrgtasemelised ja kallid eliitkoolid, mille lõpetajaid hakkavad otsima edukad ettevõtted, tasudes lõpetajate laene või investeerides lepingu alusel kooli.
    Sotsiaalne küpsus. Paljusid häirib, et üliõpilased korraga õpivad ja töötavad . Kuid haritud inimese elu peabki koosnema töötamisest ja pidevast õppimisest, selleks tuleb juba tudengina valmistuda. Ettevõtjana noort spetsialisti tööle võttes eelistan mina neid, kes õppimise ajal töötasid, sest nad on sotsiaalselt küpsemad.
    Kavandatav reform ei muuda kõrgharidust efektiivsemaks. Nii nagu NSVLi majanduse pidev reformimine ei muutnud midagi, enne kui majandus viidi turumajandusele. Lisaks, kõige ägedamad tasulise kõrghariduse vastased on täna need, kes saavad tasuta kõrgharidusest kasu - tasuta kohtade üliõpilased ja avalik-õiguslikud kõrgkoolid.
    Autor: Ülo Pärnits, Harry Tuul
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.