• OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 22.11.11, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äripäev pooldab tasulist kõrgharidust

Tänases Äripäevas kirjutab doktorikraadiga ettevõtja Ülo Pärnits, et tasuta kõrgharidus ei tööta.
Sest see on oma olemuselt sotsiaalabi ning seega see ei saagi töötada, sest abiraha ja toetustega ei saa tagada efektiivsust. Pärnitsa sõnul viiks Eesti jõukate riikide sekka vaid tasuline kõrgharidus, sest efektiivne kõrgharidus peab vastama turumajanduse põhimõtetele, seda ei peaks rahastama riik.
Ning hoolimata asjaolust, et Pärnitsal on sel teemal isiklik kasu mängus, on ta ju Eesti ühe vanima erakõrgkooli omanikke, on Äripäev tema mõttega üldjoontes nõus. Seda kasvõi juba seepärast, et tasuta asju pole olemas. Seesama "tasuta" kõrgharidus on rahastatud ju üldisest maksumaksja supipotist. Ning seepärast küsib Pärnits meie meelest üsna õigustatult - miks peaks Eesti maksumaksja näiteks kinni maksma kellegi hariduse, kui too neid "tasuta" hariduse vilju läheb maitsma mujale?
Samas on mõned Pärnitsa ettepanekud üsna radikaalsed. Nii leiab ta, et kõik tudengid, õpingute kvaliteedist sõltumata, peaks õppekoha eest maksma. Ning, et ka stipendiumid ei tohiks olla nii suured, et need õppekoha maksumust katma ulatuks. Pärnits leiab nimelt, et tudeng peab võtma kas laenu või leidma juba õpingute ajal omale tulevase töökoha, kes talle haridust "osta" aitaks. Äripäev leiab siiski, et mingi kogus õppekohti peaks olema andekamatele tudengitele siiski tasuta. Kas siis riigi, valla või kooli enese abil. Mõnevõrra klišeelik jutt, kuid ilmselt on selles siiski ka tõetera sees, et mitte kõik tulevased teadlased, õppejõud, insenerid jpt ei suuda end varases nooruses tulevasele tööandjale edukalt "maha müüa". Seetõttu arvame, et Eesti peaks minema USA teed - kõrgharidus on tasuline, kuid see maksab lihtsalt erineva tasemega ülikoolides erinevat hinda. On odavamaid, on kallimaid. Ning kõik koolid, ka tippkoolid teevad väärt ajude ligimeelitamiseks otsepakkumisi, pakkudes õppemaksust vabastamist või koguni prii ülalpidamist. Töökohast kooli juures rääkimata.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mis viib meid järgmise teemani. Pärnits väidab üldlevinud arvamusele risti vastu, et kõrgkooli kõrvalt töötamine pole üldse halb. Et tema näiteks palkaks igal juhul pigem noore, kes kooli kõrvalt tööd rüganud, sest: "nad on sotsiaalselt küpsemad ja see kompenseerib selle kui mõni valem on jäänud õppimata". Ning lisab, on ainult hea, kui harjumus nii õppida kui tööd teha varakult selgeks saab - tänapäeva maailmas arenevad teadmised ja tehnoloogiad ju nii kiiresti, et inimesed vajavad pidevalt jooksvat täiendõpet.
Võta tänasest kolumnist milline tees tahad, on Pärnitsa mõtteid üsna raske vaidlustada. Seega, Äripäev toetab tasulise kõrghariduse ideed, mitte küll nii radikaalset kui Pärnits, kuid üldjoontes siiski. Kõrgharidus olgu tasuline, kuid parimatel, andekamatel, võimekamatel peaks olema siiski võimalus riigi kulul õppida.
Kogu selle "tasuta" ja tasulise kõrghariduse teemast huvitab meid nüüd aga veel üks asi, millest kõneleb tõik, et haridus- ja teadusministeerium suunas palve kommenteerida Pärnitsa arvamusartiklit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile?
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele