Kas teeme Soomele ära või teeme koos Soomega?

Sel nädalal tuli uudis, et jaanuaris läheb Soome väliskaubandusminister Alexander Stubb koos Urmas Paeti ja mõlema riigi ettevõtjatega Indoneesiasse. Ekspordituru otsimiseks ja investeeringute hankimiseks mõeldud kahe riigi ühine roadshow on esmakordne nii Soomele kui ka Eestile.

Tegemist on väärt ettevõtmisega, kuid siit võiks veel edasi minna ja teha koostööd nii ettevõtlust puudutavate seaduste kui ka laiemalt ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning muuta nii kaks riiki ühiseks investeerimispiirkonnaks.

Eesti on saavutanud teatud atraktiivsuse-eelise Soome ees ettevõtete reinvesteeritud tulu mittemaksustamisega. Aga mitte ainult. Konsultatsioonifirma Excedean partner Mikael Orkomies toob Kauppalehtis välja, et Tallinnas on Helsingist poole odavamad büroo- ja tootmisruumide rendihinnad ja hotellitubade maksumused.

Uus auto maksab Eestis viiendiku vähem, aastavahetusel Soomes kerkiv autoaktsiis kasvatab vahet veelgi. Bensiin on peaaegu viiendiku odavam. Lõunasöök Helsingis maksab pea kaks korda Tallinna omast enam (ei pea ju Raekoja platsile sööma minema). Koristusteenus samuti.

Palgatase on Eestis märgatavalt madalam. Töölise kuupalk kuni neli korda Soome omast allpool, 900 eurot 3000 vastu. Märkimata ei saa jätta, et Eestis on nõrk ametiühing, mis streikidest häiritud Soome ettevõtjale vägagi meeltmööda. Ettevõtte asutamine on meil kiire.

Eks see on ka tinginud, et ettevõtted voolavad Soomest siia, mitte vastupidi. Eestis tegutseb tuhandeid Soome firmasid, Soomes vaid 60 Eesti firmat. Soodsama eraisikute maksustamise tõttu on juba üle 3000 Soome kodaniku teatanud oma elukohaks Eesti. Tõsi, parema palga ja pensionilootuse tõttu on eestlasi Soomes siiski enam.

Samas ei saa Eesti oma soodsaid kaarte lõpuni välja mängida. Esmalt oleme liiga väike – tõsiste tegijate ligimeelitamiseks on meil vähe kvalifitseeritud töötajaid ja üldse töökäsi. Samuti pole Eesti kuvand välismaal, sh Soomes, (kuigi oleme Kreeka kriisi valguses kiita saanud) ülihea. Meid peetakse eks-sellesamakski-riigiks, kus lokkavad korruptsioon ja halb teenindus ning kus lonkab füüsiline taristu.

Põhjamaade nn targa allhanke riigiks olemine ei kesta kaua. Eelmainitud eelised kaovad juba ehk kümne aastaga üsna olematuteks. Seetõttu tuleks ühiste välisvisiite tegemise kõrval asuda koostööle valitsuste ja seadusloojate tasemel, et ühist investeerimiskliimat looma hakata. Meelitamaks siia tegijaid, kes eraldivõetuna kumbagi riiki ei tuleks. Meil on mõlemal üksteisele midagi õpetada.